Uskuda või mitte aga kaudselt on keegi politseitegelane seotud sellega,kellegi väga lähedase tuttava inimesega kes tegeleb näiteks narkoga.Võrus neid küllalt.Võib arvata,et Markus ka polnud päris pai poiss.Pole laipa leitud pole probeemi. Inimesed kes sellega seotud kannatavad süümepiinu ja paras neile kogu eluks.
Mõnda aega tagasi oli Tallinna lähedal juhtum, kus 25a poiss, kes juba keskkooli ajal ise armastas kodust ära käia, leiti oma endise kodumaja alt kortermaja keldrist soojasõlmest toolil istuvana... paar aastat surnuna. Teda küll vanemad ei otsinud. Aga ma kohe mõtlesin Markkuse peale. Kas on võimalik, et ta on tegelikult nii lähedal... Ma ei tunne Markkuse pere, aga see lugu siiani nii hinges. Olles ema, kujutan ette seda tunnet, mida see pere peab tundma.
Kas vastab tõele, et kadunud Markus on endale vahepeal väikese venna või õekese saanud? Tean imelist juhust, kus beebist kasvas välja täpselt samade näojoonte ja isikuomadustega laps kui seda oli eelnevalt vanematel surnud laps. Võibolla ka Markuse hing on uuesti oma perekonna keskel. Südamerahu ja uut rõõmu sinna peresse!
Kurb juhus muidugi, teadjaid kindlasti on aga, kui sulle öeldakse , et suu on söömise jaoks jne. siis vaikivad nad kuni surmani, kuna ohus on nii enda ja pere elud--nii lihtne see ongi.
Mingit müstikat selles loos pole- loomulikult need, kellega poiss sel õhtul koos oli, teavad, mis juhtus. Tõenäoliselt juhtus midagi sellist, millega tollal veel täiesti lapseohtu inimesed ise toime ei tulnud- täiskasvanu(te) abi tagajärje (ehk siis Markuse surnukeha) "kaotamisel" on üsna ilmselge. Küsimus on pigem selles, miks neilt tõde ja vastuseid kätte ei saada.
Nelli Teataja toob välja sündmuste käigu, tegelased, motiivi ja tõenäolise mõrva sooritaja! Kusjuures kõik on loogiline ja klapib. Poleks nii, oleks nad vist laimu eest kohtusse antud. Politsei on siis mannetum kui Nelli Teataja Eesti riigis???
...aitaks ka mobiiltelefonide positsioneerimine... Ühe vana teooria kohaselt tuleb kurjategija sündmuskohta (laiba peidukohta) tagasi. Huvitav oleks vaadata kahtlustatavate liikumisi viimastel aastatel...
Lugesin "Õhtulehest" artiklit ning jõudsin järeldusele, et tõde tuleb avalikuks. Minu sisetunne ei peta mind. Markkuse ema pöördu "Selgeltnägijate tuleproovi" saatemeeskonna poole, see kiirendab tõe avalikuseks tulemuseks, sest senised vaikijad hakkavad pärast seda rääkima.
Ma arvan, et kui oli löömine, milles osalesid näiteks 2 + 1 inimest ja ühte enam ei ole, siis 2 ei saa seda tõde enne avaldada, kui kuriteu aegub, kuna ilusa elu asemel läheksid mõlemad kohe kinni. Üks teo eest, teine varjamise. Riik peaks enne 10 aastat seadust muutma, et antud liiki kuriteod ei saaks aeguda.
ja seda, et kelleski ärkab südametunnistus, on asjata loota, eriti noorte puhul, nad ei pruugi isegi teadvustada, et on midagi valesti teinud... Samas ka Võru - üldse ei imesta, ise mäletan siiamaani, kui 45 aastat tagasi koolikaaslane samamoodi ära kadus. Siiamaani kadunud. Võrumaa laaned on suured.
ma olen kiibistamise vastane. aga küll oleks hea, kui kadunud inimestel oleks kiip. leiaks vähemalt laiba üles. aga kuna ma ei tea, kes meist kaob, siis peaks kõigil olema.... ja siis saaks ju kiibi järgi uurida, kes samal ajal kadumise kohas veel olid... nii lihtne oleks kuritegusid avastada.
aitaks ka mobiiltelefonide positsioneerimine, kui seda südamega tehtaks. Aga ei tehta, v.a. juhul kui on vaja kedagi jälitada ja riigi huvid mängus. Inimesed on siin teisejärgulised. Ka antud juhul ei ole võimalik, et keegi midagi ei näinud. Tõde on ilmselt kusagil üsna lähedal. Jääb mulje, et politsei tegevus jäi pehmalt öeldes nõrgaks.
Vastus tekkinud küsimusele23. oktoober 2018, 21:36
Et ka üldsus ei unustaks selliseid lahendamata juhtumeid, märkaks, hoiaks jätkuvalt silmad/kõrvad lahti. Et need, kes tegelikult teavad, mis juhtus, teaksid, et üldsus ei unusta.
Küll on ta sõpradel/tuttavatel ikka närve et pole keegi midagi rääkinud. Sündmuste käik ju juba ammu teada- tüdruku pärast oli tüli olnud ja küllap kähmluse käigus asi kontrolli alt välja läks, löödi liiga tugevasti või midagi, ja maeti metsa alla maha. Kõikidele asjaosalistele kuu aega šokivangistust taotleda (neile endale muidugi öelda et niikauaks jäävad mädanema kuni keegi suu lahti teeb) küll siis lahenduse leiab, aga meil on ju õigusriik.
peab rääkima.Ehk keegi kuskil nägi,kuulis,kellelegi midagi meenus,kunagu ju ei tea.Kellelgi hakkab ehk südametunnistus liiga tegema.Nii et rääkima ja meenutama peab.
Paneme kohtud kinni ja hakkame kõik budistideks- küll karma üles leiab ja karistab! Guugelda natuke selle sõna tähendust- karma pole kuri hunt, kes inimesi taga ajab. Ja kui oled usklik, ei maksa eeldada, et need isnu väljamõeldised kõigile laienevad.
seal läks vist ikka korralikuks vassimised. noored inimesed, küllap kunagi kellelgi ikka närv üles ütleb ja tõe välja räägib. pikk elu elada, kaua sa selle valekoorma all vastu pead?
Palun andke vanematele rahu, kasvõi vihje kus Markus on, saaks inimesekombel maha matta. Keegi ei taha, et tema lähedane kusagil ilmapeal oleks. Juhtus, mis juhtus....ja seda enam muuta ei saa, aga andke vanematele vähemalt hingerahu.
Markkuse ema arvamust austades. Kui ta arvab, et ei saa enam midagi teha, siis ehk oleks tõesti õigem see teema rahule jätta. Aga räägin teile ühe loo. Minu vanaema suri tulekahjus 40 aastat tagasi. Tal oli väike palkmajake. Majakese ümber oli armas taluaed: kirsipuud, õunapuud, pojengid, kuur jänkupuuridega. Niisiis, ühel talvehommikul tuli teade, et öösel on juhtunud õnnetus ja vanaema maja koos vanaemaga on ära põlenud. Mu ema on nüüd ligi 90-aastane, aga ta ei usu tänase päevani, et ta ema suri tulekahjus. Ta arvab, et kuna vanaema armastas metsas marjul käia, siis ehk ta kõndis kuskil metsas kui maja põles ja suri kuskil samblavaiba peal... Majast ei jäänud mitte midagi järgi. Minu jutu mõte on, et seni kui sa pole saanud oma lähedast maha matta, siis vist ikka loodad, et ta tuleb tagasi. Ka mina olen ühe lapse matnud. See valu ei kao kunagi.
Selles ilmselt kirjutaja mõte ongi - see ongi inimpsühholoogia oma ilus ja valus - kui pole olnud matust, kui pole surnukeha, jääb lähedane ikka mõtlema/lootma/kahtlema, et "aga äkki...", nii tobe ja lootusetu kui see ka poleks. Näed, ema armastas metsas ringi jalutada, äkki ta polnudki tulekahju ajal kodus, vaid oli hoopis metsas, äkki...
Las nõiad lahendavad tuleproovis. Mega targad koos seal. Kui kinnisilmi tunnevad ära, et asuvad Barclay de Tolly mausoleumis, siis njah.Tahaks näha, mis tarka juttu nad seal ajaks.
ja olen sellele emale väga väga kaasta tundnud, aga see ju ei loe ega aita,pole midagi valusamat kui pojakese kadumine. Suure südamesoojusega kogu sellele loole ja emale mõeldes.
Nõrk töö, Võrus ei armastata ausust ja tõde. Käib üks pidev ärategemine, valetamine ja poriloopimine teiste pihta. Alates poliitikutest , ajalehtnikest ( kus on usladust väärvivad töötajad, kes ei varasta, kas VT-s võ LL-s) ja korravalvuritest. Nii väikese kohas, kus inimesed üksteist tunnevad, kaob jälestult ära alaealsiet kaaslasetga kellegi korteris pidutsnud nooruk? Kärgperendus ( liigjoomine ka) kust sageli sünged teod alguse saavad, on ka Võrus igapäine.
sinu haavad kisub lahti? hakka rääkima. mis seos sul sellel on. vanemad on väga tublid, et seda päevakajalisena hoiavad. sest see koputab mõrtsuka südametunnistusele. küll ta murdub. noor inimene ju alles.
pidevalt koputatakse mõrtsuka südametunnistusele ning tõestatakse, et avalik huvi on olemas, suurem võimalus et too v2rdjas mõrtsukas ka kätte saadakse.
KOMMENTAARID (56)