Juhiloa taotlemine läheb uuest aastast kallimaks, aga ka inimlikumaks (52)

Eesti vanima autokooli Autom juht Alar Hermanson hindab muudatusi igati asjakohasteks. „Eeldan, et ajend muudatusteks tuli maanteeametist, kes meie tööd seirab ja hindab ning juhilubasid väljastab. Eks nad nägid puudujääke, mis siiamaani olid. On teretulnud, kui keegi tahab midagi paremaks teha,” ütles Hermanson, kelle sõnul teeb uus kord eksamite sooritamise inimlikumaks. „Näiteks kui senini olid platsisõiduharjutused sellisel kujul, et need kas tulid välja või ei tulnud, siis nüüd on võimalik harjutusi teha ka mitu korda. Antakse ette ajaline limiit ja õpilane saab rahulikult asja nii-öelda üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata.”

Ka saab uue korra kohaselt eksami sooritada sõidukooli autoga. „Praegu õppis inimene ühe autoga, aga eksamit läks tegema teise ehk maanteeameti autoga,” selgitas Hermanson. „See on jälle natuke inimlikum punkt, et õpilane saab sellesama autoga, millega ta on harjutanud, teha ka riiklikku eksamit.”

Ööpäevaga autojuhiks ei saa

Kohustuslike sõidutundide arvu suurendamist, mis on olnud peamiseks juhiloa kallinemise ning seega ka pahameele põhjuseks, peab Hermanson vältimatuks. „Mis puudutab tundide mahu suurendamist, siis saame ju kõik aru, et see, mis oli riiklikus õppekavas seni ette nähtud – 21 õppetundi, millest iga tund kestab 45 minutit – ei olnud piisav, et õppida autot juhtima. Kokku liites teeb see 16 tundi ehk vähem kui ööpäeva. Kui keegi teatab kusagil, et tema õppis ühe ööpäevaga autot juhtima, siis ma olen küll väga skeptiline,” märkis Hermanson.

Hermansoni rõhutas, et piisava hulga sõidutundide läbimine hädavajalik. „Praegu tuleb noor inimene, teeb 21 sõidutundi ning on veendunud, et programm on läbitud. Andke mulle juhiluba! See, et tunde juurde pannakse, avardab ka õppuri võimekust. Ei saa ju eeldada, et 21 tunniga peaks kellestki autojuht saama,” toob Hermanson näite elust. „Lisatundide võtmine tundus inimestele tihti ahistava pähemäärimisena. Nüüd on asi ametlikum.”

Hermanson selgitab, et üks asi on autoga sõitma õppimine ehk puhtalt tehniline oskus, teine aga liikluspildi lugemine, mis ilmselgelt nõuab suuremat praktikat. „Näiteks Põlva-taolises väikelinnas, kus pole ühtegi valgusfoori ega ringristmikku, võib olla piisabki sellest, et inimene oskab autoga punktist A punkti B sõita. Aga Tallinnas on seda ilmselgelt liiga vähe. Siin ei ole palja sõitmisega midagi peale hakata. Siin tuleb väljakut ka lugeda.”

Hea õnne peale sõitjat ei ole liiklusesse vaja

Alates tänavu märtsist autosõitu harjutanud kahe lapse ema Mari (43), kes on läbinud 26 sõidutundi ning lisaks harjutanud terve suve pereliikmest juhendaja kõrval, ei tunne veel, et oleks valmis sõidueksamile minema. „Küsimus ei ole enesekindluse vähesuses, ma lihtsalt ei valda veel täielikult autot. Kuigi suudan liigelda ka Tallinna keerulistes liiklussõlmedes, on see minu jaoks tohutu pingutus.“

Mari usub, et sõiduoskuse lihvimiseks läheb tal vaja veel vähemalt 10 sõidutundi. „Hea õnne peale sõitjat ei ole liiklusesse vaja. Olen alati imestanud, kuidas antakse load kätte nii vähese ajaga. Vesteldes sõiduõpetajatega olen aru saanud, et selle taga on vaikimisi eelhoiak, et autokooli tulev inimene juba oskab sõita. Ent väga paljud ei oska. Enam pole ka võimalik metsaveerel mõne eaka sugulase vana sõiduriistaga harjutada.“

Mari peab väga positiivseks muudatust, mille kohaselt saab eksamit tulevikus sooritada autokooli autoga. „Iga uus auto vajab tundmaõppimist. Tean inimesi, kes valivad autokoole selle järgi, kas seal kasutatakse õppesõiduks ARKi eksamiautodega sarnaseid autosid. Kui eksamimasinaks antakse tundmatu auto, võib ainult palvetada, et kohe eksami alguses ei tuleks teha keerulisi manöövreid.“ 

Uue määruse jõustumise kuupäev ei ole veel lõplikult paigas

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa sõnul on uue määruse projekt maanteeameti poolt edastatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. „Selle jõustumine sõltub sellest, millal minister alla kirjutab, aga enne seda läbib määruse projekt veel kooskõlastusringi. Lisaks sõidutundide arvule muutuvad ka erinevate kategooriate sõidueksamite harjutused, nende hindamine, teooriaeksami küsimused jne.“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Peetersoo kinnitab, et määruse muudatus on ministeeriumis kooskõlastamisel. „Jõustumise kuupäev ei ole veel lõplikult paigas, kuid muudatuste jõustumine on suures osas planeeritud järgmise aasta algusesse.”

„Muudatused olid vajalikud, et kaasajastada nii eksami kui ka õppetöö läbiviimise põhimõtteid, et valmistada noori juhte paremini ette liikluses osalema. Lisaks õppesõidutundide mahu suurendamisele on määruses ka muid muudatusi, näiteks millal pääseb teooriaeksamile, kuidas toimub nii teooria- kui ka sõidueksamite vastuvõtmine ja hindamine, milliseid harjutusi sõidueksamil sooritatakse ning sõidueksami sooritamise võimaldamine autokooli autoga,” loetleb Peetersoo.