Miks „Tussisööjad“ lahku läksid? (19)

Septembris kolis Mustonen Kanadasse. "Kui kaks eesti meest teineteist liiga palju armastavad, siis on tavaks kontinenti vahetada," naljatab kodumaale jäänud Mikael Meema. "Meie suhe oli muutunud liiga familiaarseks."

Mustoneni sõnul on tunne vastastikune. "Olime terve aasta ninapidi koos stuudios. Mingi hetk sai hoog otsa ja läksime lahku. Kasvame," ütleb Mustonen. Siiski hellitab koomik lootust, et aja möödudes saab duo taas kokku ning muljetab uutest seiklustest. "Nagu Margna ja Jõekalda, Tipp ja Täpp – see pole kindlasti lõpp, vaid lihtsalt üks väike verstapost suurel teekonnal," ütleb Meema.

Virtuaalne pihitool

Aasta eest hakkasid koomikud mikrofoni pihtima seiku, mis mõnegi raadiohääle ampluaast välja jäävad. Pikaaegne kuulaja teab, et Mikael on igas lähisuhtes petta saanud ning Ari on töötanud batuudikeskuse turvamehena. "Keskmine kuulaja on minu ja Mikaeli tihtipeale kell 2 öösel ja pooldeliiriumis lindistatud vestlusi kuulanud rohkem kui 100 tundi. Nad teavad meie mõlema elust väga isiklikke asju ja see loob väga sooja ja hea tunde," ütleb Mustonen. 

"Kes ropust pealkirjast kaugemale ei vaata, jääb aususest ilma," lisab Mikael. "Meie külmas ja stoilises ühiskonnaruumis tuleb avatus ainult kasuks."

Aususe vastukajana laekus saate postkasti sadu kuulajakirju, kus muidu suletud eestlased ennast justkui pihitoolis avama hakkasid. "Päris mitu korda saime näiteks teada, et tänu meie saatele otsustasid inimesed lõpetada oma tupikusse jõudnud suhte. Seda oli alati südantsoojendav kuulda," meenutab Meema.

Ühtlasi on saade ka inimesi kokku viinud: "Pärast sõusid on tulnud inimesed meile kätt surudes ütlema, et podcast'i kuulates astuvad nad oma partneriga vahekorda, mida on alati veidi pentsik kuulda," ütleb Meema. "Me ei oodanud alguses, et meie saade tuleb niivõrd seksuaalse alatooniga."

Podcastide buum

Voodielu pole siiski ainus asi, mille koomikud luubi alla võtsid. Üks saade kestab keskmiselt kolm tundi ja Meema-Mustonen on seal vestelnud ka banaanitarneprobleemidest ja sellest, millised on noore kodaniku valikud Eesti haridussüsteemis.

Vaba suhtlusega ringhäälinguformaat on inspiratsiooni andnud teistelegi sisutootjatele. Eestikeelsed podcast'id huvitavad kuulajaid varasemast rohkem. Nii on "Tussisööjad" sütitanud omamoodi eestikeelse taskuhäälingubuumi. "Toetame kõiki, kes sellel turul tegutsevad, me oleme hetkel selle žanri pioneerid ja selle üle olen ainult uhke," ütleb Mustonen.

"Tänu "Tussisööjatele" olen avastanud end otsimas üha uusi saateid ja ka leidnud neid, mida hea meelega kuulan. Nüüdseks on see mu igapäevaelu osa," muljetab "Tussisööjate" andunud kuulaja Diana.

Meema eelistab jääda loomukohaselt altruistlikuks. "Ma pole kordagi arvanud, et me teeme midagi revolutsioonilist või tohutult originaalset asja, mida peaks patenteerima," ütleb Meema. "Saime lihtsalt inspiratsiooni Ameerika koomikute podcast'idest, mis ajendasid meid sama formaati proovima."

Ari Kanadas

Kuhu kadus Meema teine pool? Täna karjub Mustonen mikrofonidesse nalju Kanadas, kus tema nime veel keegi ei tunne. „Hiljuti jalutasin Vancouveris ja keegi eestlane karjus mulle "Tussisööja!" See oli äge," meenutab Mustonen. "Mõnel õhtul esinen ainult kahe inimese ees. See teeb tugevaks esinejaks. Unistajaid on siin tohutult palju ja konkurents on meeletu," kirjeldab koomik uusi jahimaid.

Siiski igatseb Mustonen ka kodumaa rambivalgust. "Eesti stand-up'i skeene on uskumatult elujõuline. Publikut on julgelt ja huumorimeel on mahlaselt tume." 

Pärast saate viimase kajastamist tsiteeris duo sotsiaalmeedias Gandalfi filmist "Sõrmuste isand": "Meie lugu ei saa siin otsa. Lõpp on kõigest järgmine teekond."