FOTOD | Raul Vaigla: me ei teinud bändi sellepärast, et tüdrukutele meeldida (9)

„Mida on öelnud Mick Jagger: „Rock´n roll on kolm duuri, pluss energia. Polegi rohkem vaja. Kogu rokkmuusika alus on bluusiharmoonia,“ tõdes järjekordsel Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtul Maarjamäe lossi tallihoones Tiit Kõrvits. Seekord olid publiku ees kolm legendaarset kitarristi – lisaks Kõrvitsale ka Tiit Paulus ja Raul Vaigla.

Õhtu juht Sten Teppan juhatab kohtumise sõnalise poole sisse küsimusega, millised olid esimesed pillid, millega poisid mängima õppisid. Tiit Paulus märgib, et ühes asjas tuleb kohe kokku leppida: „Kas kitarrist enne või pärast biitleid. See on väga printsipiaalne küsimus. Sest pärast biitleid oli asi väga lihtne. Kitarr saeti kapiuksest välja ja oligi kõik. Ent mina olin võetud muusikast sisse veel enne biitleid ja kui biitlid tulid, tõid nad minu jaoks kaasa vaid pikad juuksed. Sellest ei pääsenud. Mina olin pigem svingi poiss. Ja minu esimene kitarr oli seitsmekeelne – neid ikka poes müüdi. See sai tehtud kuuekeelseks, värvitud mustaks ja kõlakasti serva veetud valged jutid, sest see oli tolle aja mall. Ühe keele pidi pillil maha võtma, sest poes müüdavad seitsmekeelsed pillid olid  nn vene häälestusega. Kuuekeelne aga hispaania häälestusega. See oli see vahe,“ selgitab Paulus.

Tiit Kõrvits ütleb, et tema esimesed pillid, millel ta mängima õppis, olid tegelikult vanemate vendade, Toomase ja Tõnise omad. „Oma pilli pidin ma väga kaua ootama. „Musima Deluxe oli vist see.“