Hiina uus mood: tänavavalgustuse asendab kunstlik Kuu!

Teadlased tunnistavad, et mõte pole originaalne. Neid inspreeris ühe Prantsuse kunstniku teostamata jäänud idee –  tema tahtis teha Maa orbiidile peegliringi nagu kaelakee, mis tagaks Pariisis päikesevalguse ka pimedal ajal. 

Kunstkuu säästvat miljardeid

Uudisteagentuur Xinhua on Chengdu kunstkuust kõneldes skeptiline – ajakirjanik ei usu, et tehiskaaslaselt tulev valgus tõesti kaheksa korda Kuust eredam oleks ja kui olekski, siis on ta arvutanud, et jalakäijatele jääks tänaval ohutult kõndimiseks sellest ikkagi väheks. Pealegi: kas kunstkuu on loodusliku Kuu kõrval ikka piisavalt romantiline?

Valgustehiskaaslasest kõneldes ütles Chengdus paikneva kosmosetehnoloogiate uuringuga tegeleva instituudi juht Wu Chunfeng, et nad on juba aastaid tegelnud projekti tehnilise ettevalmistusega ja nüüd on jõutud nii kaugele, et omal ajal uskumatuna tundunud projekti saab teostada. Ta ei öelnud, kas instituudi algatust toetab keskvõim või tuleb raha selleks linnalt. Küll aga ei varjanud ta, et satelliidiprojektiga loodetakse teenida. Tehiskuu aitab säästa energiat ning arvestuslikult peaks sääst olema 1,2 miljardit jüaani (240 miljonit dollarit) igal aastal. Wu kinnitas, et tehiskuust on abi ka siis, kui näiteks maavärina järel peaksid kümned tuhanded majapidamised elektrita jääma. 

Ere valgus häirib und

Samas kirjutab ajaleht People's Daily, et projektil on ka vastaseid. Kuu oma romantilise, kuid napi valgusega ei sega ju kedagi. Paljud arvavad, et sellest palju eredam öine valgus Chengdus ja ümbruskonnas häirib inimeste und, paneb tuksi loomade harjunud elujärje ning segab ka astronoomilisi vaatlusi. Kriitikuid püüab rahustada Harbiini optikainstituudi direktor, kelle arvates suudab tehiskaaslane Maale levitada ainult hajusat kuma, mida võib võrrelda tavapärase ehavalgusega, mis kuidagi loomade elu ei häiri. 

Ta tuletab ka meelde, et varemgi on püütud kosmosesse saata valgust peegeldavaid objekte, kuid ilma eriliste tulemusteta. Viimati püüdsid seda teha venelased, kelle satelliit Majak saadeti Sojuz 2.1a raketiga Baikonurist orbiidile, kuid edu sellest ei tõusnud. Amatöörastronoomid suutsid küll nädalapäevad hiljem Majaki üles leida, kuid valgust see ei peegeldanud. Hiljem teatasid satelliidi konstruktorid, et päikesepuri millegipärast ei avanenud ning lisasid, et eesmärk polnud Kuu valgust mingil moel üle trumbata. „Tahtime lihtsalt näidata helendavat objekti – nagu liikuvat tähte,“ kinnitasid nad.

Eelmise katse olid venelased teinud 1999. aastal, lootes saata kosmosest öist valgust Siberi eri paikadesse. Tehiskaaslane kandis 25meetrise läbimõõduga peeglit, mis aga valgust ei andnud, kuna satelliit põrkas juba esimesel tiirul kosmoseprügi otsa ja loobus töötamast, kirjutavad Briti ajalehed.

Valgust on püütud saada ka kalli kosmoselennuta. 2013. aastal kirjutas Guardian, et Norras pandi 400 meetri kõrgusele mäele kolm suurt peeglit, et heita nendega valgust alla orgu Rjukani linna keskväljakule. Peeglite asendit juhivad arvutid otse väljakult, et valgus sealt minema ei nihkuks. Rjukani kodulehe järgi on alaliselt valgustatud ala suurus ligikaudu 600 ruutmeetrit.