„Pidime filmima kohas, kus asus sõjaväebaas. Mina seda aga ei teadnud,” tunnistab Kask, kes oli oma videot filminud 43 inimesega juba viis päeva. „Pärast pidin vastama politseinike küsimustele ning kogu info minu telefonist ja sülearvutist kustutati. Kui oleksin seda teadnud, oleksime loomulikult kuskil mujal filminud.”
Jana selgitas kohtuistungil, et ei soovinud oma tegevusega halba. „Ütlesin kohtuistungil, et tahan parimal moel näidata India kultuuri ja loodust ning ma ei soovi mitte mingil juhul midagi halba. Mind lihtsalt juhatati kohta, kus olid videovõtted. Neid paiku oli erinevaid: esimeses filmimiskohas oli väga külm, aga teises põlesin hoopis ära, sest seal oli 35 kraadi sooja.”
India politsei uskus, mida Jana ütles. „Nad vaatasid mu videoid ning ütlesid, et olen väga hea laulja ja ei taha mu karjääri rikkuda.” Kuigi India ajalehes mainiti, et Jana saadeti riigist välja ning sai ka sisenemiskeelu, siis nii see pole. „Nad ütlesid, et lahkuksin seitsmeks päevaks, seega pean 20. oktoobril lahkuma. Politseinikud selgitasid, et see on vajalik, et keegi ei saaks mind arreteerida ning saaksin probleemideta Eestisse minna. Kaks või kolm nädalat hiljem saan jälle tagasi minna. Ma austan neid ja tahan sõprust, keegi ei ole mind riigist välja visanud,” kinnitab Jana.
Kaadrid, mis videokaameratega keelatud alal filmiti, võis meeskond siiski alles jätta ning neid näeb ka detsembris ilmuvas muusikavideos. „Olen näinud materjali, mis meie geniaalsel režissööril praegu olemas on, sellest tuleb väga ilus lugu,” räägib Jana, kes on ise video idee autor.
Väljaandes Times of India kirjutati, et Jana läks alale, mis jääb Chakrata ja Tyuni sõjaväebaasi vahele, kuid kuhu välismaalane ei tohi ilma vastava loata minna. Ka hotelli omanik, kus Jana peatus, sai noomituse, sest ta ei teavitanud välismaalase peatumisest vajalikke organisatsioone.
Kommentaarid