Laine Randjärv: „Venno Laul kasvatas üles poisid, kes on täna meeskoorides.“ (8)

„Venno Laul on üks minu suurtest eeskujudest, minu rektor – tema oli see, kes andis mulle 1989. aastal [Tallinna konservatooriumi] diplomi. Ma olin nii uhke, et meil on koorijuhist rektor – alati rühika, stiilse ja soliidse olekuga. Ta oli eeskujuks kõikidele kooridele – mitte ainult oma poistekoorile, vaid kogu kooriliikumisele.

Muuseas, Venno Laul on mind niimoodi usaldanud, et omal ajal, kui Eesti sai taas iseseisvaks, kutsus ta mind kooriühingu juhatusse, aasta oli 1992 – ma olin ainuke naine seal! Tegelikult võib öelda, et Venno Laul oli mees, kes kutsus mind ühiskondlikku ellu. Ma olin tavaline Tartu koorijuht, ime küll, kuidas ta mu üles leidis, aga tema on see, kes andis mulle tuule tiibadesse.

Hiljem viisime me koos [Estonia klaverivabriku juhataja] Venno Lauluga ju Estonia klaveri Brüsselisse, europarlamenti.

Brüsselis europarlamendi hoones oli üks ilus kammersaali osa või fuajee, kus korraldati koosolekuid ja presentatsioone ja mul tekkis idee, et seal võiks seista Estonia klaver, mis on spetsiaalselt tehtud Brüsseli jaoks. Ühesõnaga: saime europarlamendiga kokkuleppele, et paigutame sinna klaveri. Kultuuriministeerium – mina olin siis minister – tegi selle 2009. või 2010. aastal, masu ajal, ära. See on märk: niisuguse huvitava puusüüga – nagu pruunikas marmor oleks! – Estonia klaver seisab Brüsselis parlamendihoones. Sisse mängis selle klaveri Indrek Laul.

Koos Venno Lauluga viisime me Estonia klaveri ka Narva, Euroopa Liidu piirile. Mul oli kinnisidee, et Narvas peab olema Estonia klaver, mitte mõni Hiinas tehtud pill või midagi niisugust.

Selline side on mul suurepärase koorijuhi, muusiku, ettevõtja ja inimesega.“