Pikk imposantne mees poistekoori ees dirigeerimas. Eriti silmatorkavalt tuli tema pikkus välja, kui ta tavatses Riikliku Akadeemilise Meeskoori põlvkondade kontserdil kõige väiksemad, ettevalmistuskoori poisid, oma nimetissõrme otsa võtta ja hanereas lavale viia – tema kõrval olid need tõesti põlvepikkused. Veel kuu aja eest tähistati tema 80 aasta juubelit, kuid täna lahkus ta meie seast.
RAM-i poistekoor ongi ilmselt esimene asi, mis koos tema nimega meelde tuleb. Tõesti, tema ju selle 1971. aastal asutaski, jäädes selle ette 30 aastaks. Asutamisest läks mööda vaid mõni aasta, kui see polnud enam hobikoor või lauluring, vaid midagi enamat: selle koori poiste ja noorte vana-aastaõhtud möödusid näiteks Estonia kontserdisaalis ERSO saatel suurvorme lauldes. Bach, Beethooven, Brahms, Händel… Tõsi, koori ja sümfooniaorkestri ees oli laval Peeter Lilje, Eri Klas, Neeme Järvi või mõni teine tolle aja legendaarne suurkuju, tema püsis sellisel kontserdil varjus. Kuid need suurvormid õpetas poistele ja noormeestele selgeks ikkagi tema. Selle käigus said kooripoistele selgeks Estonia maja viimsedki lava- ja nurgatagused.
Tema loodud koori taset näitavad teisedki esinemised. Koor laulis nõukaajal ni Kremli kongresside palees kui ka Eestisse visiidile saabunud Gorbatšovile. Kui 1988. aastal toimus legendaarne „Eestimaa laul“, oli koor sealgi esinejate seas. Aga jõuti ka näiteks koos ERSOga 16 kontserdist koosnevale Ameerika turneele ja Austraaliasse ESTO päevadele. Nõukogude Liidu avarustest rääkimata.
Karm ja nõudlik, kuid oskas ka nalja visata. Poisid austasid teda. „Tolle aja laulupoisid ei mäleta Venno Laulu mitte ainult kui laulude õpetajat, vaid ka kui stagnaaja õpetaja Lauri, kes kujundas poistes inimlikku mõtlemist ja käitumist,“ kirjutas 2008. aastal, Venno Lauli 70 aasta juubeli aegu, Eesti Päevalehes Ardo Kaljuvee.
„Venno oli ääretult hea, tähelepanelik ja osavõtlik inimene,” meenutab lahkunud dirigenti endine Estonia teatri ooperijuht ja ooperilaulja Mart Mikk. „Venno oli poistekoori dirigent, kus minagi aastaid laulsin. Minu jaoks on ta ikkagi selle poistekoori asutaja, mis kunagi oli RAM-i poistekoor ja nüüd Rahvusooper Estonia poistekoor. Ta oli kõikidele nendele poistele omamoodi isa eest, sest käisime ju palju ka reisidel. Ta oli isalik, aga vahel ka väga karm, kui olukord seda nõudis – poisid on ikka koerust täis,” meenutab Mikk.
Kuid Venno Laul polnud siiski mitte ainult koorijuht. Teise olulise verstapostina tema elus meenub rektoriaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (tollal küll Eesti Muusikaakadeemias). Just tema käe all valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus hoone. Rektori postile asus ta 1982. aastal. Kui ta sellelt kümme aastat hiljem lahkus, oli uude majja sisse kolitud. Aastaid kestnud vaidlused asukoha sobivuse üle olid lõppenud.
Venno Laulu perekonnanimi on lausa sümboolne, muusikaga on ta seotud läbi mitme põlvkonna. Juba Venno Laulu isa Jakob, Saaremaa Pidula kooli juhataja, oli tihedalt seotud muusikaga. Tema abikaasa Reet Laul on pianist. Poeg Indrek on samuti pianist, kuid ka ettevõtja, kes suutis Estonia klaverivabrikus toodetavad pillid taas kogu maailmas au sisse tõsta. Ja sama klaverivabriku juhatamine jäi ka Venno Laulu viimaseks maiseks tööks.
Aitäh sulle, Venno Laul, selle eest, mida elu jooksul teha jõudsid!
Kommentaarid