"Elias maa pealt" proov Reval Spordi basseinisFoto: Martin Ahven
Teater
14. oktoober 2018, 10:56

GALERII | NUKU näitlejad harjutasid vee all toimuvaks jõuluetenduseks (6)

„Ma ei taha küll esoteeriliselt kõlada, aga minu puhul juhtus nii, et algne impulss oli õde universum. Kui Mirko Rajas pakkus mulle võimalust lavastada jõululavastust, tekkisid mul hoopis mingil põhjusel veealused nägemused,” räägib NUKU jõuluetenduse „Elias maa pealt” lavastaja Helen Rekkor. Lavastuse muudab põnevaks fakt, et selle tegevus toimub veealuses maailmas.

Lavastus on sündinud koostöös dramaturg Piret Jaaksiga. „Küsisin, kas teda võiksid kõnetada veealused sfäärid ja mida saaksime sealt ühiselt esile tuua ning mis on päriselt oluline. Olulistest teemadest just pealekasvavale põlvkonnale kõnelda on nii suur ja äge võimalus,” rõõmustab Rekkor.

Lavastuse helilooja on Markus Robam ning visuaalid loob videokunstnik Alyona Movko, kes tegi projektsiooni ka Elina Nechayeva Eurovisioni kleidile. „Markus on valmistamas eepilist muusikat, mis on väga maitsekas ja ilus. Projektsiooni osakaal saab olema väga suur, etendus tuleb väga visuaalne – osad tegelased ei ole inimesed ega nukud, vaid astuvad üles just ekraanil,” lausub Helen.

„Võtsime lähteülesandeks, et lugu oleks kaunis, eepiline ja väga olulistel teemadel. Kui mõelda veealusest maailmast – ükskõik, kas muinasjutulises võtmes või reaalsuses – on hetkel kõige suurem murekoht, et meie, inimesed, oleme oma ookeanid käest ära lasknud. Veealune elukorraldus ja üldse elama jäämine on hetkel väga suure küsimärgi all. Meile tundus, et see on teema, mida saab narratiivses mõttes väga kaunisti vaatajale ette punuda,” räägib Rekkor, et kuigi näidend räägib olulistel teemadel, on see visuaalselt siiski väga kaunis.

Lavastaja ei karda noort inimest tähtsatel teemadel kõnetada. „Seda võib olla julm kuulda, aga nad peavad teadma, missuguse planeedi me neile pärandame. Teistpidi, mida teadlikumad on inimesed nendest teemadest, seda suurem on tõenäosus, et ollakse suutelised iseenda käitumist korrigeerima ja oma vanemaid distsiplineerima. Kuna jõulud on tulemas, siis ehk leitakse perega, et pole vaja kokku osta plastmassist kraami, mis jääb mõne päeva pärast toanurka seisma, vaid kinkida selle asemel elamusi ja viia oma lapsed teatrisse.”

Liikumisproov toimus basseinis

Laupäeval olidki näitlejad kogunenud Reval Spordi veekeskusesse, et õppida oma keha vee all tunnetama. „Kui tahta teha midagi eepilist, kaunist ja võimast, tuleb see detailideni läbi mõelda ja filigraanseks tuunida. Kuna meie lavastuse põhisündmuskoht on veealune maailm, peab näitleja õppima oma keha tunnetama ja tajuma, mismoodi liigub keha teistsuguse massiga fluidumis. Tahame, et saaksime seda kuival maal taastekitada ja tekiks visuaalselt efekt, et inimesed ja tegelased on päriselt vee all,” selgitab Helen.

„Proovime ühe korra veel ja treeningud jätkuvad kuival maal. Planeerime iga proovipäeva alustada 45 minutilise treeninguga, et liigutused jääks lihasmällu. Muidugi, kui selgub, et meil on vaja uuesti basseini tulla, eks siis tuleme. Praegu loodame sellele, et näitlejatel on ikkagi päris head ajud – julgen öelda, et briljantsed – ning nad suudavad fikseerida, mis nendega vee all juhtub ja kuidas liikumine käib,” räägib Rekkor.

Liikumisjuht Siim Tõniste sõnab, et eelkõige tuleb vees tähelepanu pöörata veetakistusele. „Praegu tegelesime põhiliselt sellega, kuidas vee all käia, joosta, kiirendada ning teha jõuülekannet jooksmisest seismiseni ja vastupidi. Harjutasime ka vastuvoolu liikumist. Meil oli lõbus ülesanne, kalaparv ja Elias, sest tükis on koht, kus Elias jääb kalaparve. Proovisime, mis tunne on liikuvate objektide eest kõrvale põigelda. Tegelikkuses on need kalad laval projektsioonina, aga näitleja jaoks on oluline just keha töö – mis tunne on veetakistusega läheneva ohu eest kiirelt põigelda.”

Liikumine ei tohi laval paista püüdmisena

Eliase osatäitjad Mihkel Vendel ning Rauno Kaibiainen rääkisid, et harjutamine kulges väga põnevalt. „Huvitav oli tajuda kõike veealust maailma, kuidas liikumine toimub. Eks seal mingi raskendatud variant on sees,” sõnab Mihkel.

„Oluline on just, et proovisaali minnes tunnetad ja mäletad seda tunnet. Kuigi enam-vähem hoomad ja kujutad ette, kuidas vee all liikumine on, siis tänane andis täpsustava nüansi ning parema ettekujutuse,” lisab Rauno.

Kaibiaineni sõnul on hiljem proovisaalis oluline meeles pidada loomulikkust. „Tuleb kätte saada tunnetus, et see mõjuks ikkagi veealuse liikumisena. Tähtis on ka, et kõik kehaosad liiguvad võrdselt ühes rütmis. Pole nii, et jalad liiguvad aeglaselt, aga käed käivad kiirelt,” ütleb ta. „Ei tohiks paista püüdmist, vaid et kogu keha töötab tervikuna,” lisab Vendel.

Kuna Mihkel käib Revalis tihti ujumas, saab ta veealust liikumist kogu aeg jälgida. „Käin Revalis tihti ujumas ja aan kogu aeg tunnetust hoida või seda meelde tuletada. Väga hea, kui tulen hommikul ujuma ja lähen seejärel proovi,” mõtiskleb ta. „Mina ei tea, kas tulen enne esietendust basseini tagasi. Võib-olla olen just koreograafia paika saanud ja siis saan vees aru, et tegelikult on hoopis teistmoodi,” lisab Rauno.