GALERII | Vastavatud Arvo Pärdi keskus toob maailma muusika Eesti metsade keskele (39)

„Aadama itk“ on vaid üks sadadest käsikirjadest, mis leidnud turvalise koha Arvo Pärdi täna Laulasmaal pidulikult avatud maestro keskuses nimega Kellasalu, mis riigi poolt finantseerituna koos sisustusega läks maksma 8,5 miljonit eurot. 

Kui ajakirjanikke lubatakse reedel toimunud pressiüritusel piiluma isegi hoidlatesse, kuhu tavainimene kunagi ei pääse, siis maestro isikliku kabineti uks jääb ka nende ees suletuks. See-eest avaneb keskuse 157 astmelisest tornist lummav vaade Lohusalu poolsaarele ja seda ümbritsevale merele. Taamal paistavad kätte Paldiski tuulikud ja Lohasalu sadam. Arvo Pärdi keskus aerofotolt keset tihedat metsa pole vähem mõjuv. Mets on olnud ka esmane inspiratsiooniallikas arhitektidele keskuse kavandamisel, kus rahvusvahelisel konkursil 71 töö seast tuli võitjana välja Hispaania arhitektüüribüroo Nieto Sobejano Arquitectos tööga nimega „Tabula“.  Majal pole mitte ühtegi teravat nurka ning selle ehitamisel on kõige enam kasutatud puitu, klaasi ja betooni.

Arvo Pärdi poja Michael Pärdi sõnul oli juba aastaid tagasi selge, et isa elutöö vajab korrastamist ja arhiveerimist ning et seda teha, oleks vaja ühte keskust. Nii sündis idee juba viisteist aastat tagasi ja kümme aastat tagasi võttis projekt juba konkreetsema ilme.

Pärdi keskuse tegevjuht Anu Kivilo kinnitusel oli kohe selge, et keskus peab olema avatud kõigile, et see ei saa jääda kinniseks isiklikuks arhiiviks. „Aastast 2012 hakkasid mõtted liikuma, et milline see keskus peaks olema ja kus ta peaks olema, Tallinnas, Tartus või kus iganes. Päris kiiresti jõudsime selleni, et see peaks olema Laulasmaal, Arvo ja Nora Pärdi kodu külje all, kus nad saaksid seda arhiivi kasutada. Oluline selle mõtte juures oli ka see, et Laulasmaal elab päris palju muusikuid ja kunstnikke ning üks oluline argument selle koha valikul oli ka see, et siin Laulasmaal suvitas helilooja Heino Eller. Mõeldes, mida see keskus peaks sisaldama, oli selge, et see ei peaks tulema kinnine staatiline muuseum, vaid et sellest peaks saama loominguline elav keskkond. 2013. aasta kevadel tuli meie mõtetega kaasa ka riik, et kui me tähistame oma sajandat sünnipäeva, oleks tore, kui sellime keskus oleks juba olemas. Siis polnudki muud, kui koos arhitektide liiduga korraldasime rahvusvahelise arhitektuuri konkursi, milles võttis osa 71 arhitektuuri bürood üle maailma ning suvel 2014 kuulutati võitjaks arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos Hispaaniast, kuna žürii meest sobitus see kõige paremini sellesse keskkonda. Projekt võlus sellega, et ta oli voolav, üks ruum läks teisest üle,“ märkis Anu Kivilo.

„2017 kevadel hakkasime me seda maja ehitama ja siinkohal tahan ma tänada AS-i Ehitustrust, sest selle maja ehitamine pole olnud kerge, aga ka Aivar Mäed, kes on ehitanud palju kultuuriobjekte ning kelle kogemus oli siin väga oluline.“

AS Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelari sõnul oli talle otsekohe selge, kui keeruline saab olema selle objekti ehitamine. „Väljakutseid oli siin väga palju, kõndisime metsa all ja mulle näidati ATV tekitatud rattajälgi, mis olid metsaaluse pahupidi pööranud ning anti mõista, et nii küll ehitada ei tohi, et see keskkonnale kahjulikult mõjuks. Mille peale ma mõtlesin, et heakene küll, aga kohe-kohe tuleb siia sajatonnine puurkaevu masin, et kuidas me hakkame saame. See oli väljakutse number üks. Aga kui ma täna läbi metsa siia keskuse juurde kõndisin ja ehitusjälgi praktiliselt polnud kuskil näha, sain aru, et saime oma tööga hakkama. Kui see maja valmi sai, kutsuti meid siia tänuüritusele ja Arvo kallistas mind ja ma sain aru, kui hea meeskond meil on ja et kunagi räägin ma selle maja ehitamisega seotud lood kindlasti edasi ka oma lastele.“

Arvo Pärdi keskuse muusikateadlase Kristina Kõrveri sõnul on majas loodud spetsiaalse muusika kuulamise rakendus, mis on nimetatud Arvo Pärdi muusika teejuhiks. „Iga külastaja võib võtta majas liikumiseks selle kaasa,“ märgib Kõrver. „Arvo Pärdi isiku arhiiv koondab tema loomepärandit, sellega seotud dokumente ning loomulikult kõige väärtuslikum osa sellest arhiivist on käsikirjaline materjal, visandid, skeemid, juba valminud teoste materjalid.“ Seda rääkides paneb Kõrver kätte valged kindlad, et huvilistele näidata maestro käsikirjalist pärandit. Lisaks on arhiivis Arvo Pärdi muusikapäevikud ehk siis päeviku vormis noodivihikud, kuhu siis helilooja on neljakümne aasta jooksul talletanud mitte ainult muusikalisi mõtteid ja visandeid, vaid kuhu on kirjutatud tekstilisi lõike, tsitaate loetud raamatutest.  „Vahel on need isiklikud mõtisklused komponeerimised elust, kunstist, ka kannatustest.“

Maja avamisega tähistatakse ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. 

Millega tegu?

Arvo Pärdi keskus on helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus. See on avatud kohtumispaik muusikutele, teadlastele ja muusikahuvilistele – kõigile neile, kes tunnevad huvi tema loomingu või mõttemaailma vastu. Selle asutasid 2010. aastal helilooja ja tema perekond sooviga luua võimalused Arvo Pärdi loomingulise pärandi säilitamiseks ja mõtestamiseks tema emakeelses keskkonnas, Eestis. Esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas ning esimestel aastatel oli peamiseks ülesandeks arhiivi ülesehitamine ja korrastamine ning digiarhiivi infosüsteemi loomine. Selleks et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserditegevusega, tekkis vajadus hoone järele, mis võimaldaks avalikkuse ligipääsu. Sobivaima lahenduse leidmiseks kuulutati 2013. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos. Uue keskusehoone ehitus algas 2017. aasta märtsis. Arvo Pärdi keskus avab külastajatele uksed 17. oktoobril 2018.