Foto: Kanal 2
Tele
9. oktoober 2018, 18:19

Täna "Radaris": narkolabori omanikust poksimeistriks, elu HIV-positiivsena ja uus lootus viljatutele

Tänases "Radaris" räägib 29aastane endine taipoksi maailmameister Uku Jürjendal avameelselt, kuidas ta vennaga narkootikumide tootmise pärast vangi sattus, seal end olematutes tingimustes üles töötas ja juba sel laupäeval taipoksi tšempionivööle võistlema asub.

Jürjendal ütleb, et inimesed, kes on vanglas, mõtlevad, et küll nad hakkavad elama ja töötama siis, kui vanglast välja saavad. Tema hakkas elama juba seal: "Õppisin, lugesin ja tegin trenni nii palju, kui üldse suutsin," kirjeldab Jürjendal oma tihedat ajagraafikut.

Oma vanglas veedetud ajale suudab Jürjendal pigem positiivselt tagasi vaadata: "Rohkem kindlasti võitsin kogu olukorrast. Tore, et see nii vara tuli ja arvan, et see oli kindlasti positiivsem kogemus, kui nii võib võtta. See aeg oli nii õpetlik, et jääb eluks ajaks meelde."

HI-viirusekandja: miks vähk ei ole häbiasi, aga HIV on?

30-aastane Caty on pealtnäha tavaline tallinlane, kes elab koos kassiga. Kuid tegelikult on naisel veel midagi, millega ta koos elab. Tal on HIV.

"Alguses oli see masendav, ma lõin natukene lukku. Aga pärast mõistsin, et elu ju läheb edasi. Ma sain sellest kiiresti üle. Ma ei mõelnud, et kõik, olen nüüd depressioonis," meenutab Caty hetke, millal ta oma haigestumisest teada sai.

Kui veel paarkümmend aastat tagasi võis HIV'i nakatumine viia AIDS'i haigestumiseni, mille tagajärjeks oli enamasti surm, siis tänapäeval on võimalik HIV'i tabletiraviga kontrolli all hoida ja musta stsenaariumit vältida.

Uus lootus viljatutele - pea poole kindlamalt rasedaks

Igal aastal sünnib Eestis umbes 600 katseklaasi last. Kui kõik kunstliku viljastamise protseduurid õnnestuks, oleks neid aga kolm korda rohkem. Eesti viljatusravi arstid ja teadlased on mitu aastat teinud arendustööd ja juurutavad uut protseduuri, mis katseklaasi meetodil laste saamise peredele kergemaks võib muuta.

“Põhimõtteliselt on meil võimalik analüüsida embrüo kromosoome, et kas sellest üldse võib tekkida rasedus või rasedust ei teki,” ütles reproduktiivmeditsiini professor, Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse juht Andres Salumets.

Embrüoloog Elina Haller-Mahlakas märkis, et selle analüüsi puhul tõuseb tõenäosus, et rasedus tekib ja jõuab ka lõpule.“Kui me näeme, et meil on downi sündroom embrüos, siis tegelikult me ei siirda seda ja siirdame selle, mis on kromosomaalselt normaalne,” selgitas Haller-Mahlakas.

“Radarile” räägivad oma loo ka kaks pere, kes kunstliku viljastamise teel lapse said.