ÕIGLUSE EEST VÕITLEJA: Timotheus von Bock (Tanel Jonas) ja tema abikaasa Eeva (Elina Purde) ERMi teatri lavastuses „Keistri hull“.Foto: Andres Keil
Inimesed
8. oktoober 2018, 19:37

Rein Pakk: tõin „Keisri hullu“ lavale, sest poliitkorrektsus on tänapäevalgi teema (5)

„“Keisri hullu“ aktuaalsusest rääkides on mõned aktsendid võrreldes autori kaasajaga vähem olulised – nagu näiteks nuhkimine ja koputamine või salaja välismaale põgenemine. Kuid mõned, vastupidi, tõusevad praegu just esile,“ põhjendab lavastaja Rein Pakk (50), miks ta reedel ERMi teatris esietendunud Jaan Krossi samanimelise romaanil põhineva looga rinda pistma hakkas ning selle peategelase, Timotheus von Bocki (Tanel Jonas), tänapäeva vaataja ette tõi.

„Praegu me kahtleme oma ühiskonna ja kultuuri väärtustes. Keisri hull ehk siis Timotheus von Bock võitles oma elu hinnaga praeguste väärtuste eest. Need on humanistlikud väärtused – inim- ja kodanikuõigused, vabadus, võrdsus, vendlus. Need on meile nüüd iseenesestmõistetavad, aga samas, kui võtta näiteks viimane – vendlus –, mis on ju kristlik alusväärtus, siis praegune avalik arvamusruum kipub nägema sallivust teise äärmusena sallimatuse kõrval. Tundub, et vendluse eest tuleb veel kõvasti võidelda ja mine tea, kui kindlad need teisedki väärtused on,“ ütleb Pakk.

„Kui Vene keisririigis või ka nõukogudemaal pandi inimesed vangi ideede ja mõtteviisi eest, siis Euroopas seda ohtu pole. Võime küll imestada selle üle, kuidas keisri hullu viis vangi kirja toon, kuid poliitkorrektsus on tänapäevalgi teema. See võib inimeste karjääre ja elusidki hävitada. Me ei tea tänase päevani, kas „Keisri hullu“ kangelane oli hull. Teame, et ta oli aus ja siiras, aga tõde nõuab teinekord ka siiruse ületamist. Mõnikord ei ole iseendaks ja ausaks jääminegi tingimata tõe juurde jõudmise tee. Viimaseni jõudmine on alati olnud keeruline, ent selle proovimisest ei tohi iialgi loobuda.“

ÕIGLUSE EEST VÕITLEJA: Timotheus von Bock (Tanel Jonas) ja tema abikaasa Eeva (Elina Purde) ERMi teatri lavastuses „Keistri hull“. Foto: Andres Keil

Paku sõnul on alati ja iga riigikorra ajal olnud puudu inimestest, kes julgeksid tõtt avalikult kuulutada. „Aga mitte see pole tähtis, vaid et me kõik oma sisimas mõistaksime ja tohiksime siiski teha vahet tõel ja valel. Praegu on just see vahettegemine tähtis. Väljaütlejaid, kriitikuid paistab kohati isegi üleliia palju olevat, sest kõik kohad on infot täis ja ajastu on kuulutatud tõejärgseks.“

Lavastusprotsessile tagasi vaadates ütleb Pakk, et teatris on alati seda, millega ei oska ega saagi arvestada, ning et riske tuleb võtta. „Kõige keerulisem oli luua lavale ajaloolist olustikku – dekoratsioone, kostüüme ja rekvisiite. Muidugi leiab ERMist palju talurahvakraami, kuid keisrite ja admiralide kostüüme pole ajalugu meile jätnud. Kõik muu oli igati ootuspäraselt keeruline – Krossi teksti nõudlik ja põnev lugu, keerukad karakterid ning head näitlejad.“