Madis Räästas aka Baari-MadisFoto: Erakogu
Inimesed
6. oktoober 2018, 21:29

BAARI-MADISE BLOGI | Eestlane, võta peegel kätte ja vaata iseennast! (44)

Palgapäev. Hurraaa! Aga iga kuu viimasel päeval saabub papp kontole  erinevatel aegadel. Võtan telefoni tööle kaasa, et saaks iga viieteistkümne minuti tagant ülemust kiruda ja seda üheksa tunni jooksul jutti.

Mul on excelis kõik välja arvutatud sendise täpsusega. Kui palju olen Youtube`i vaatamistega öösel pappi teeninud ning kuhu on raha plaanis kähku kulutada. Raisata on nii tore! Näpud sügelevad nagu taskuvargal Maneeži bussipeatuses. Tahaks, tahaks, aga näed ei saa!

Päike tõuseb juba, aga palka pole ikka veel minu kontole potsatanud. Nüüd juba mure, et keegi ostab need uhked saapad ja kallid firmatrussikud ära, millele möödunud nädalal himura pilgu heitsin. Kus on mu raha!? Lähen pea norus tudule, sest ülemus ei kandnudki täna raha üle. Nüüd jään lootma, et kui silmad avan, siis on mobiilis rôōmustav notice pangalt. 

Seitsme tunni pärast kõpsti üleval. Kõigepealt ehmun vaate pärast, mis aknast  
paistab - appi, lumi on maas! Järgmiseks saan südari, sest raha ei ole ikka mu kontol. Peas keeb samasugune draama, kui instas jääb nädalake postituste  
vahele. Püüan end maha rahustada Eestis toimuvaga. Loen veebist konnatiigi uudiseid.  

Pljät, ainult teiste inimeste rahakotis sobramine käib. Milleks? Vanasti, kui meil olid alles must-valged telekad ja võitalongid, ei huvitanud kedagi, kui palju tavarahvas teenis või artistide eest vaa krõbisevat välja käidi. Aga nüüd! Igal sammul lüüakse usinalt sendi täpsusega teiste teenitud eurosid kokku.

Kaial ja Anettil on taskud raha täis, aga võite pole ette näidata. Olen siiski veendunud, et neil on trohveed tähtsamad, kui need summad, mis  
palli löömise eest makstakse. Nad on igati tublid ja ausalt ise kõik välja teeninud. Miks me ometigi nende edu rahas mõõdame? Unustame, et enamik  
mammonast läheb nagunii personaaltreeneri ja võistlusteks ettevalmistuste peale. Ja need summad ei innustaks isegi mind tenniseseelikut üll tõmbama. Pigem meeldib, et need tublid tüdrukud on tennist populariseerinid. Vaatan hea meelega iga suuremat tenniseturniiri.

Artistide tasud. Ohhh ja ahhh! Kes need inimesed seal listis üldse on? Ma  
tundsin sealt ära Elina, Getteri ja DJ Puusepa. Kas tõesti need noored tatikad küsivad rohkem kui Koit, Ines ja Veski Anne!? Idiootsus!  

Onu Uudo tahab saada 2000 eurot! Mille eest? Kas tal üldse ongi oma loomingut ette näidata või elab piimahabe vaid staarisaate loorberite peal? Sellisel juhul, kui tema juba oma olematu tiitliga raha teenib, siis ka mina võiks vabalt käia "esinemas" erinevates puhvetites. Teha Baari-showd nagu me seda vanasti Baari-Liisiga tegime.

Ainuke, kelle etteaste eest oleksin nõus maksma on härra DJ Puusepp. Olen tema diskudel käinud ja ausalt, kordagi ei ole igav olnud.

Aga nüüd, kui palkakski kellegi enda juubelile või kassiristsetele laulma ja meelt lahutama, siis uudishimulik naaber sobraks mu rahakotis. Et kuidas ma ikka sain sellise kaliibriga artisti endale lubada. Ainult rahanumbrid virvendavad silme ees. Loodan südamest, ehk laulab Elina mu matustel tasuta.

Tallinna Sadama aktsiate noteerimisel tuli ka kalkulaator välja vōtta, sest paljud staarihakatised ostsid endale osakuid. Vaja hirmsasti nuuskida, kui palju keegi neile kulutas. Aastaid tagasi liitsime ja lahutasime Marko Matvere  
saekaatri miljoneid. Carmen Kassi palganumbreid ajavad soliidsemadki väljaanded tikutulega taga.

Järsku muudeti kurssi, sest liiga igavaks läks vist. Hakati hinnalipikuid külge keevitama hoopis naiste käekottidele ja kingadele. Seltskonnastaar Heti, Miss Heinmets ja proua Ojulandi aksessuaaride hinnad olid järsku esikaante uudised. Takkapihta Koit Toome auto ja Elina eurokleit kah veel. So what!

Norras suudab koristaja kolme kuuga endale Louis Vuittoni käekoti summa vabalt kōvale panna. Ja kes unistab pisut suuremalt, suudab endale aastaga ka Porsche papi kokku ajada. Päeva lõpuks on kott ikka kott ja auto on lihtsalt masin, mis meid punktist A punkti B viib.

Ka rikkad nutavad, uskuge mind. Nad teevad seda miljoni maksnud residentsis või uhkes Mercedeses, aga nad teevad seda. Just nii, kõik need vaprad ja ilusad, kelle raha me kadeduse värinal loeme. Tundke neile pigem kaasa.   
Neil ei möödu nädalatki skandaalita või eraelu draamata. Kas sellist elu me tahaksime?  

Võime väliselt elada glamuurset elu, aga vana tõde on ikka sama, raha ei  
tee õnnelikuks. Isegi mind mitte. Ma võin omada metsikult kalleid asju, aga te ei kujuta ettegi, kui tühi ma tegelikult seest olen. 

Olen kümme aastat siin lõhemiljonites püherdanud ja lubanud endale üpriski  
head äraelamist. Kaheksat kuni kümmet puhkust aastas. Ostnud kõrgmoodi garderoobi  kaunistama (kaasaarvatud Michael Kors - ei väsi ma kordamast). Gordonsi juba ammu vahetanud Hendricksi vastu ja lasknud šampanjal ojadena voolata.

Kõik see on väga tore olnud, kuid kahjuks ei paku see mulle enam mitte midagi. Tahaks midagi muud. Ja see tundub utoopiline, aga ma olen nõus vahetama elu- ja töökoha ka väiksema palga vastu, kui see pakuks mulle enamat kui ainult majanduslikku rahulolu. Ma võiks sama hästi ka cavat juua ja pelmeene  
Narva kohvikus hapukoorega nosida. Rahaga õnne ei osta, küll aga saab  
õnneliku lõpu koos naeratusega.