Nadia Murad ja Denis MukwegeFoto: AFP/Scanpix
Maailm
5. oktoober 2018, 14:02

Holger Mölder: Nobeli rahupreemia eel räägiti nii USA kui Koreade liidritest, kuid võitsid hoopis kodanikuaktivistid (7)

Tänavuse Nobeli rahupreemia pälvisid kodanikuaktivistid Denis Mukwege ja Nadia Murad, kuigi ajakirjanduses spekuleeriti mitmete maailma liidrite nimega.

"Tänase otsuse eel räägiti meedias kõige rohkem Lõuna-Korea presidendist Moon Jae.inist, Põhja-Korea liidrist Kim Jong-unist ja Ameerika Ühendriikide presidendist Donald J. Trumpist kui meediaväljaannete favoriitidest rahupreemiale,"  kommenteerib Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dotsent Holger Mölder. "Seda  just Korea rahuprotsessi edendamise eest, kuigi mitmed eksperdid panid kahe viimase tõsiseltvõetavuse nende muu tegevuse tõttu kahtluse alla."

Favoriitide nimekirjas olid veel Saudi Araabia poliitvang Raif Badawi, katalaanide iseseisvusliikumise juht Carles Puigdemont, Hongkongi demokraatiameelsed aktivistid kui vägivallatu protestiliikumise edendajad, hiljuti Eestit külastanud paavst Franciscus, varem kaks korda preemia juba võitnud ÜRO põgenikeagentuur UNHCR ja Ameerika Kodanikevabaduste Ühing ACLU nende tegevuse eest vanemate ja laste lahutamise poliitika vastu USA piiril.

"Nagu mitmelgi korral varem võitsid preemia kodanikuaktivistid, kelle nimesid küll mainiti, kuid seda nimekirja lõpuosas," lausub Mölder.

Selle aasta laureaatidega pööras komitee tähelepanu seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele maailma konfliktipiirkondades.

Nobeli rahupreemia 2018 võitsid Iraagi jeziidi aktivist Nadia Murad, kes põgenes Islamiriigi vangistusest ja Kongo Demokraatliku Vabariigi kirdeosas vägistamisohvrite rehabiliteerimisega tegelev günekoloog Denis Mukwege.

Mõlemate tegevust hinnati nende tegevuse eest seksuaalohvrite eestvõitlejatena ning probleemi teadvustajatena laiema avalikkuse ees ja seda just konfliktipiirkondades, mille rahumeelsed tsiviilelanikud kannatavad sageli võitlevate rühmituste vägivalla tagajärjel.

Nadia Murad Basee Taha sündis 1993 Kojo külas Ninive kubermangus Põhja-Iraagis. Tema küla langes äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) kätte 2014 augustis. Murad rööviti ja teda sunniti seksuaalorjusesse Islamiriigi vallutatud Mosuli linnas.

2015 alguses õnnestus tal põgeneda ja ta jõudis lõpuks Saksamaale. Juba 2015. aasta lõpus andis Murad tunnistusi ÜRO Julgeolekunõukogus ning 2016 septembris nimetati ta ÜRO inimkaubanduse ohvrite hea tahte saadikuks.

Denis Mukengere Mukwege sündis 1955 Costermansville’is (praegu Bukavu), Ida-Kongos. Ta omandas günekoloogi diplomi Prantsusmaal Angersi ülikoolis. Kui möödunud sajandi lõpus puhkes esimene Kongo kodusõda, avas Mukwege kodulinnas Bukavus Panzi haigla, kus anti abi seksuaalvägivalla ohvritele ja sellest ajast peale  on Panzi haiglas saanud abi rohkem kui 85 000 patsienti, enamus neist seksuaalvägivalla ohvrid. 2012 septembris kõneles ta ÜROs massivägistamisest ja nende ohvritest Kongos, millisele probleemile ei ole muu maailm pööranud piisavat tähelepanu. Kuu aega hiljem elas ta oma kodus üle ebaõnnestunud atentaadikatse.

Tänavuse Nobeli rahupreemia kandidaatideks esitati kokku 216 üksikisikut ja 115 organisatsiooni, mis on suurim arv kandidaate pärast 2016. aastat.

2017. aastal määrati preemia tuumarelvade keelustamise eest võitlevale organisatsioonile International Campaign to Abolish Nuclear Weapons.