Inna Uit ja tema pereliikmedVideo: Tatjana Iljina, Robin Roots
Lemmikloom
19. oktoober 2018, 12:44

PEHME JA KARVANE | Inna Uit hoolitseb 27 looma-linnu eest: need ei ole inimesed, kes loomad kodust välja viskavad! (18)

“Pehme ja karvane ehk staaride lemmikud” on Õhtulehe uus rubriik, kus tutvustame Eesti tuntud inimeste lemmikuid. Käime külas kaheksal põneval persoonil, kelle pereliikmeks on mõni vahva loomake.

Esimeses saates käisime külas Eesti läbi aegade kõige edukamal naiskulturistil Inna Uidil, kes püüdis pilke ja võidukarikaid 90ndatel. Avalikust elust aastaid eemal olnud endine tippsportlane on nüüd täielikult pühendunud loomade eest hoolitsemisele. Inna ja tema elukaaslase hoole all on 27 looma ja lindu. Ükski pereliige ei ole Inna sõnul neile saabunud planeeritult. Kõik loomakesed on olnud kas hüljatud, haiged või muul viisil väärkoheldud, mistõttu on Inna enda kodu neile varjupaigaks teinud. 

Kodu kui džungel

Tallinna külje all, Saue vallas asuv eramaja on pealtnäha nagu iga teine. Majale lähenedes jäävad silma turvakaamerad ja kostub koerte haukumist. Perenaine võtab meid avasüli vastu. Majja sisenedes avaneb aga tõeline džungel! Esiteks tervitavad meid koerad, keda on esialgu keeruline kokku lugeda, pea kohal tiirutab hiiglaslik papagoi, kes hilisemal vestlusel, selgub, on Ara ja pere kõige temperamentsem liige. Toas ringi vaadates pole ühtegi tooli ega diivanit, mida poleks hõivanud kassid. Jah, kassid, neid on kõikjal. Hetkeks tuleb silme ette Eno Raua lasteraamat "Naksitrallid", kus linna oli üle võtnud kassid.

Inna Uit ja tema pereliikmed Foto: Robin Roots

Inna juures peab korralikult silmad-kõrvad lahti hoidma. Oht on kas kellelegi peale astuda või pea kohal tiirutava papagoi tiivaga pihta saada. Õnneks on perenaine külalislahke, tutvustab oma kirevat perekonda, vahepeal sujuvalt põrandat lapikesega pühkides. Loomad on esialgu ärevuses, nagu ka külalised, kuid selle põneva loomaaiaga harjub kiirelt ära. 

Loomaarmastus sõltub sellest, milline on olnud esimene kontakt nendega

Kui uurida Inna käest, kust pärineb tema meeletu loomaarmastus, siis meenutab naine enda esimest kokkupuudet loomaga. Inna oli nelja-aastane ja tema naabrinaisel oli suur koer, keda Innal õnnestus paitada. Kuna kokkupuude oli positiivne, ei tekkinud tüdrukus ka hirmu koerte või muude loomade suhtes. Just esimene kokkupuude on see, mis määrab selle, kuidas inimene loomadesse suhtub.

Inna räägib, et inimesed võivad küll öelda, et nad armastavad loomi, aga samas ei soovi neid enda koju. Nii on paljud loomakesed leidnud tee Uidi perekonda. Keda on tiinena välja visatud, keda on väärkoheldud või muul moel liiga tehtud. Naine räägib sellest kõigest pisarsilmil ega suuda uskuda, et meie keskel on sellised inimesed. "Need ei ole inimesed, kes viskavad looma välja," ütleb ta.

Kogenud loomapidajana teab ta öelda, et lemmikloomi ei tasu üldse võtta siis, kui elu ei ole veel päris paigas. Kuni karjäär, koolid ja muu säärane on olulisem, võib loom paratamatult hooletusse jääda.

Inna Uit ja tema pereliikmed Foto: Robin Roots

Metsikud linnud

Kõige eksootilisemad liigid Inna peres on merikajakas, hakid ja tuvi. Nende jaoks on pererahvas aeda ehitanud suure puuri, kus linnud omavahel sotsialiseeruvad. Merikajakas ja tuvi on jõudnud Inna hoole alla tema elukaaslase kaudu. Mõned aastad tagasi märkas mees tänaval silmnähtavalt vigastatud merikajaka poega. "Tõenäoliselt sai vaene lind löögi mõnelt sõidukilt," arvab Uit. Elukaaslane oli Innale helistanud ja linnuke viidi arsti juurde, pärast seda juba kosuma uude koju. Kuigi linnul praktiliselt puudub üks tiib ja ta on lennuvõimetu, on ta ta elu ja tervise juures.

Tänavalt on Uidi koju jõudnud ka tuvi, kes oli juba pooleldi kajakate eineks saanud. Viimases hädas sai Inna kaaslane tuvi näljaste lindude juurest kätte ja viis koju toibuma. Ka tema on elu ning tervise juures. Nüüd elavad nii merikajakas kui tuvi koos kahe hakiga ning tundub, et välised erinevused ei piira neid sõbrunemast. 

Toalindudeks on Inna peres papagoid Ara ja Nicky, kes meie külaskäigu ajal on koha leidnud perenaise õla peal. Pererahvas on maja teisele korrusele, kus asuvad puhkeruumid, ehitanud hiiglaslikud puurid. Kumbki papagoi elab omas puuris. 

Inna Uit ja tema pereliikmed Foto: Robin Roots

Inimesed panevad loomi liiga kergekäeliselt magama

Kasse on Innal kokku 12 ja kõigile neile on pererahvas ka nimed andnud. Ka kassid on Inna juurde jõudnud hüljatuna või mõne õnnetuse pärast. Kõige erilisem on ehk Lucky-nimelise kassi lugu. See kassike on nakatunud kasside immuunsuspuudulikkuse viiruse ehk FI-viirusega, mida võib võrrelda inimeste HI-viirusega.

Lucky on Inna peres elanud juba kuus aastat. Kuigi kass on eraldatud teistest kassidest-koertest ning elab maja teisel korrusel asuvas ruumis, on kiisu oma elukorraldusega rahul. Ruum, kus kassike asub, on peremehe töötuba ning  Lucky läbi selle klaasukse suhelda teiste kassidega. "Inimesed panevad sellise looma kohe magama, ei võta endale koju ja kardavad." Inna julgustab siinkohal sellest haigusest mööda vaatama ja vaeva nägema. "Möödas on need ajad, kus ainuke lahendus oli looma magama panemine," räägib Inna.

Loomad on laste asemel

Inna tunnistab, et loomad on tema elus kompenseerinud selle osa, et tal partneriga lapsi ei ole, kuigi see ei ole olnud kuidagi taotuslik. "Loomulikult on loomad nüüd meie lapsed." Inna räägib, et ta on elukaaslasega kahel korral läbi teinud kunstlikult viljastamise, kuid ilma positiivse tulemuseta. Naine ütleb, et see oli suur tragöödia. "Mees sai teada, et ei saa lapsi. Aga kui inimene on hea, ei hakka ma meest vahetama."

Inna lausub, et loomad on nüüd nende lapsed ja kompenseerivad kõik.

27 aastat spordiga tegelenud naine räägib, et kuigi kergejõustik ja kehakultuur on võtnud suure osa tema elust, siis noorena soovis ta ikka nautida seda kõike, millest iga temaealine naudingut tundis. "Kuigi seda oli väga raske teha. Trennid võtsid nii kohutavalt energiat."

Hetkel on Inna täielikult pühendunud perele. "Mulle ei meeldi enam sotsiaalne elu," lausub ta. Mulle meeldib rohkem looduses. Kui oled noorem, siis mõtled, et tahaks kesklinna! Ma ei punnita enam, kõik eesmärgid on püstitatud," räägib ta.

Inna Uit ja tema pereliikmed Foto: Robin Roots

Loomade toidulaua katmine on korralik kulu!

Loomade eest hoolitsemine on pererahvale paras kulu. Inna räägib, et viimati sai ostetud toitu kolmeks kuuks ja maksma läks see üle 700 euro.  Oma toiduvarud ostab Inna hulgiladudest või veebipoest. Lisaks igapäevasele toidule saavad kassid-koerad ka pasteeti, mida perenaine annab "lastele" erilistel puhkudel või pühapäeval. "Muidu nad sööksid ainult seda."