ARVUSTUS | „Põrgu Jaan“ on apokalüptiline müsteerium, mis ühelegi küsimusele ei vasta (26)

Apokalüptiline maastik, sünged toonid, õõvastavad helid. Teostuslikult ei saa filmile midagi ette heita. Puudu jääb aga millestki, mis kõnetaks. Mida see film mulle öelda tahab?  Mis on selle sõnum? Mida ma just vaatasin?  Need olid küsimused mis painasid mind pärast kinosaalist lahkumist.

Peategelane Jaan, keda kehastab Meelis Rämmeld, leitakse teadvusetult mererannast. Mees ei mäleta oma minevikust midagi. Ka kohalikud ei tunne meest. Nii satubki ta elame kohaliku paruni juurde mõisahoonese. Ajamöödudes hakkavad päevavalgele tulema erinevad segased asjaolud.  Mis tegelikult toimub, ega sellest ei saagi aru.

Kogu filmi vältel vaikitakse ja hingatakse rohkem kui räägitakse. Pidevalt peab ära arvama, mida millegagi öelda taheti või mida tähendas. Olen nõus, et sügavamõttelisi filme on vaja ja nii mõnigi neist meeldib ka mulle, aga ma ei saanud filmi jooksul ühtegi vastust.

Mida see film mulle ütlema pidi, on endiselt suurim küsimus minu peas. Kas seda kuidas siis elati? Kunstiliselt oli kõik suurepärane. Detailirohkus ja täpsus oli hämmastav ja läbimõeldud. Selle eest ainult kiidusõnad. Kogu olustik oli samuti autentne. Aga…

Film ei kõnetanud ja sinna pole midagi teha. 1,3 miljonit eurot on minu jaoks vastu taevast visatud. Ja seda tundi ja neljakümmet minutit ei saa ma kunagi tagasi. Vähemalt saan öelda, et olen selle filmi ära näinud.