Martin HelmeFoto: Kalev Lilleorg
Tele
5. oktoober 2018, 08:00

Saates „Tähtede hõbelusikas” osalev Martin Helme: minu suhtumine küüslauku on väga vaenulik (27)

„Sõin ühes Tallinna restoranis veisepõske, mis pidi keele alla viima. Samuti hakkab mul siiani suu vett jooksma, kui meenutan ühte Cheddari juustu, mida kunagi Inglismaal sõin,” räägib oma suurimatest maitseelamustest Martin Helme, kes osaleb sel hooajal saates „Tähtede hõbelusikas”.

Helme sõnab, et ei pea end suureks kokkajaks, kuigi teeb regulaarselt süüa. „Meie kodune rutiin on selline, et minu ülesanne on hommikul lapsed üles ajada ja neile enne kooli süüa teha. Peamiselt teen omletti ja võileibu – pole just eriti kõrgelennuline kokakunst ja eks lapsed vahel nurisevad ka, et üksluine. Kuid putru nad enam ei söö,” tõdeb ta.

Martini lemmikroad on magustoidud. „Ei mingit küsimust – minu poolest võiks soolane maailmas olemata olla. Minu lemmikud on näiteks crème brûlée ja panna cotta, aga laiemalt kõik piima ja muna sisaldavad magustoidud. Ka karamell teeb kõik asjad maailmas paremaks, kohvist jäätiseni, lisaks veel tuju ka,” räägib maiasmokast poliitik.

Küüslauk maitseb nagu mootoriõli

„Oskan enda arvates päris hästi teha pannkooke, aga firmaroog on mul siiski pasha. Seda teen igal aastal ülestõusmispühade ajal ja enamasti söön ka ise ära, sest ülejäänud pereliikmete jaoks on see liiga magus. Retsepti võtsin internetist, aga ma ei tee keedetud, vaid külma pashat,” avaldab ta.

Kuigi toiduainete suhtes Helme valiv ei ole, siis maitseainete suhtes küll. „Minu suhtumine küüslauku on väga vaenulik. Mu meelest on see nagu mootoriõli – kui see on toidu peale pandud, siis pole vahet, mis all on, söödamatu on ikka.”

Saates osalemine õpetas talle ka nippe, mida kõrva taha panna. „Eelkõige õppisin maitsestamise ning tehnika osas. Samas käisime suurte restoranide tööstuslikes köökides, kus oli kõik olemas – imeaparaadid, mis mõõdavad temperatuuri, vaakumhautamised ja mis kõik veel. Kodus seda nagunii järgi ei tee. Midagi panin kõrva taha ka garneerimise osas, nii et kasud on igal juhul sees. Üks, mida õppisin, oli fakt, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Mulle võib toitlustusäri meeldida, aga kokka minust ei saa.”