„Palun helistada, kui on vaja avada. Palun koputada, kui avada ei ole vaja,“ seisab kiri Hiiumaal Kärdlas elava luuletaja ja prosaisti Ave Alavainu, kes saab täna 76aastaseks, koduuksel. Lisaks telefoninumber. Valin numbri ja ootame fotograaf Teeduga sisselaskmist, sest kohtumise sellel kaunil sügispäeval oleme ammu kokku leppinud. Toru teisest otsast kostab kurjakuulutavalt tõre hääl: „Ei astu te midagi sisse! Ma pole riideski ja pealegi on mul külaline. Te pidite ju praami pealt helistama. Mul läheb enda korrastamiseks pool tundi.“
Tõsi mis tõsi. See pisiasi ununes täiesti! Tõmbame fotograafiga sabad jalge vahele ja läheme Kärdla vahele patseerima. Nii varasel hommikutunnil on peale toidupoe avatud vaid realiseerimiskeskus, mis on huvitavam kui mõnigi muuseum. Tagumiste riiuliteni ei jõuagi, juba heliseb telefon: „Ma olen nüüd valmis.“
Kommentaarid