Fitnessi kuninganna Liisa Otsus: ka laste fitness on populaarsust kogumas ja see on tore (3)

Liisa, kuidas sa end emotsionaalselt ette valmistad 13. oktoobriks?

Peakohtuniku töö erineb päris palju hindekohtuniku tööst. Peakohtunik võistlejatele punkte ei pane, vaid viib läbi võistlust. Peakohtunik koostab kohtunikepaneeli, vastutab tulemuste õigsuse eest ja hiljem analüüsib neid.

Varahommik algab võistlejate registreerimisega, kus peakohtunik
peab kindlasti osalema, sest võistlejate riided ja jalanõud on vaja üle vaadata, et kõik oleks määrustepärane. Võistlejate füüsiline vorm samuti, sest peakohtunikul on õigus tasemele mittevastavaid sportlasi võistlusele mitte lubada. Õnneks tuleb selliseid olukordi ette harva.

Mul ei ole erilisi rituaale, millega end emotsionaalselt ette valmistan. Pigem lihtsalt vaatan üle, et oleks olemas võistluspäevaks vajalikud abivahendid, spikrid, mille pealt poose ja käsklusi öelda, kui peaks meelest minema. 

Millal fitnessimaailmaga esmakordselt tutvust tegid?

Fitnessimaailm, kui selline, on mulle mingil määral tuttav sünnist saati, sest kasvasin peres, kus nii isa, kui ka ema olid selle spordiala harrastajad ja lisaks treenerid. Suuremal määral tutvusin selle maailmaga keskkooli ajal, kui hakkasin Reval Spordis jõusaalis käima, lihtsalt vormis olemise eesmärgil. Mingit võistlemisplaani sellel hetkel veel polnud, aga sealt sai kõik alguse.

Miks see ala sulle sümpatiseerima hakkas?

See ala ei sümpatiseerinud mulle tükk aega. Pean silmas just naisterahvaste puhul. Minu jaoks oli see mehelik ala. Sümpaatia tuli märkamatult ise jõusaalis trenni tehes ja füüsises väikeseid muutuseid märgates. Silm hakkas lihaselisemate kehadega harjuma ja üks asi viis teiseni.

Mulle hakkas sümpatiseerima just fitness tänu sellele, et lisaks keha eksponeerimisele on sellel alal vaja sooritada vabakava, mis on küllaltki keeruline, sisaldades akrobaatilisi, tantsulisi, jõulisi ja painduvuslikke elemente. Sisuliselt kujutab see endast midagi ilu- ja sportvõimlemise vahepealset.

Kuna ma ise olin iluvõimlemistaustaga, siis see tundus mulle fitnessialadest ainuke huvitav. Just sellel ajal oli Eestisse tulnud Natalja Nazarenko Ukrainast. Tema juhendamisel alustasin vabakava jaoks treenimist.

Oli sul eeskujusid?

Alguse eeskujud olid venelannad Oksana Grišina ja Svetlana Kotškina, kelle vabakavad mulle väga meeldisid. Vaatasin neid pidevalt DVD pealt.

Kuidas vanemad elustiilivalikusse suhtusid? Isa oli vist väga õnnelik?

Vanemad pole mind kunagi selle ala peale suunanud, kuid kui juba jõusaalis käima hakkasin ja võistlemise teema päevakorda tuli, siis kindlasti oli see vanematele põnev ning isale muidugihuvitav mind treenida ja koos võistlustel  käia. Mõlemad olid väga toetavad.

Millal alustasid kohtunikutööga?

Kohtunikutööga alustasin suhteliselt kohe peale võistlemise lõpetamist. Viimase võistluse tegin 2010. aasta sügisel ja rahvusvahelise kohtunikulitsentsi sain 2011. aasta sügisel.

Kuidas ja kui keeruline on saada kohtunikuks sellel alal?

Kohtunikuks saamine ei ole iseenesest keeruline protsess. Oluliselt lihtsustab seda spordialaga varasem seotus võistlejana või treenerina, sest siis on olemas juba nägemus ja arusaam, mida sellel alal üldse hinnatakse.

Eestis on võimalik kohtunikuks saada, kui läbid koolituse ja teed võistlustel testhindamise. Testhindamise käigus pandud punkte võrreldakse kohtunike punktide keskmisega ja peab olema ületatud teatud protsent. Kui erinevus kohtunike keskmisest on liiga suur, tuleb test uuel võistlusel sooritada. Rahvusvahelisel tasemel käib protsess samamoodi.

Mis sa arvad, kui pikalt sa seda tööd veel jätkad?

Ei oskagi öelda hetkel. Kohtunikutööd teen kindlasti kaua veel, kuid peakohtuniku roll on alaliidu juhatuse valitav.

Mida sa enim igatsed ajast, mil ise lavalaudadel olid?

Lavalaudadele ma enam ei igatse, kuid võistlusreisid on need, mida ikka meenutan rõõmuga.

Mis seisus fitness ja kulturism täna sinu hinnangul on?

Fitness ja kulturism on täna paremas seisus kui kunagi varem. Harrastajatehulk muutub järjest suuremaks. Populaarsust ja harrastajatearvu on suurendanud uute alade lisandumine võistluskavva. Naiste seas üha populaarsem bikiinifitness ja meeste seas rannafitness on eelkõige need alad, mis meelitavad uusi võistlejaid ja kasvatavad harrastajate arvu, sest nendel aladel ei nõuta nii suurt lihasmassi ega liigselt madalat rasvaprotsenti kui kulturismis või body-fitnessis ja fitnessis. Lisaks pole nendel aladel vabakava.

Tõsi küll, et sealjuures on kulturismikategooria kindlasti kannatanud. Võistlejate arv selles kategoorias pigem väheneb.

Uuringute järgi on Eestis iga aastaga aina rohkem rasvunud noori ja lapsi. Märkad ka seda? On teil selle kohta seisukoht?

Eks ikka märkan. Eriti kurvaks teeb see laste seas. Arvan, et see on otseselt seotud tänapäeva muutunud elustiiliga. Rohkem veedetakse aega toas arvutis või telefonis, kus ajataju kaob kiiresti ja nii möödubki enamik päevast istudes. Selles osas on kindlasti vanemate eeskuju kõige olulisem. Tuleks suunata lapsi liikuma ja tegelema hobidega, mis ei hõlmaks telefonis istumist.

Laste fitness on populaarsust kogumas. Milline on sinu suhtumine sellesse spordialasse?

Laste fitness on mulle väga südamelähedane, sest sealt on loota järelkasvu fitnessile, mis minu silmis on kõikidest fitnessialadest kõige sportlikum ja võistlusväljund kõige huvitavam, sest lisaks kehailu eksponeerimisele on vaja sooritada vabakava. Laste fitnessi puhul on küsitav üldse kehavooru vajalikkus. Lapsed alles kasvavad ja väga keeruline on võrrelda isegi samas vanuses
lapsi. Minu hinnangul võiks lapsed teatud vanuseni teha ainult vabakava, kuid rahvusvaheliselt on sellel alal siiski ka kehavoor, seega ei saa me ka Eestis seda tegemata jätta.

Piletid 50. Eesti meistrivõistlustele kulturismis ja fitnessis on müügil Piletilevis.