Katrin Lust käis külas temalt „Kuuuurija“ kaubamärgi kaaperdanud advokaadil, kes oli lõbusas tujus ja tegi naisele sarvi (70)

Lust sai teada sellest, et keegi tema saate nime üritab patenteerida, tänu fännikirjale. Lust ütles saates, et ta tänab vihje saatnud fänni südamest, kuna vastasel korral, oleks kaubamärk ilmselt ilma tema või TV3 teadmata seljataga ära registreeritud. 

“Kuuuurijat” soovib enda nimele registreerida vandeadvokaat Maksim Greinoman. Kaubamärki registreerides oli Greinoman avaldusse kirjutanud, et soovib seda kaubamärki kasutada just telesaadete ja meedia valdkonnas. 

Lust hakkas Greinomani tausta uurima ning leidis, et mees on vandeadvokaat advokaadibüroos Greinoman & Co, lisaks selgus, et mees on vilunud käsi just kaubamärkidega seotud vaidlustes ning on üldtuntud kaubamärkidga tegelenud juba aastaid. 

Greinoman soovis “Kuuuurija” kaubamärki registreerida endale üle-Euroopaliselt. Kui mõni ettevõte või eraisik satub taolise kaaperdamise ohvriks, ei jää muud üle, kui palgata omale patendivolinik, kes kaubamärgi omaniku õiguste eest, nii Eestis kui Euroopa Liidus võitlema hakkab. 

Lustile tuli asjade selgitamises appi jurist Almar Sehver, kes on patendiametnikuna tegutsenud ligi paarkümmend aastat. Sehveri sõnul ei ole kaubamärkide kaaperdamine Eestis mingisugune haruldus. 

Kaubamärkide kaaperdamisega on hädas ka ärimees Neinar Seli

Kaubamärkide kaapedamise ohvriks on sattunud ka ärimees Neinar Seli, kelle kuuluvad Tartus kaks tuntud hotelli: Dorpat ja Lydia. Vandeadvokaat Toomas Metsma esitas Eesti patendiametile aastal 2016 kaubamärgi registreerimise taotlused just nimedele Lydia ja Dorpat. Seli sõnul üritas tuntud Tarmo Pilve advokaadibüroo advokaat Toomas Metsma registreerida kaubamärke Seli teadmata. Seli advokaadid asusid võitlusesse, et Seli hotellide nimed jääksid ikkagi ärimehe enda käsutusse ja et Metsma ei saaks hiljem kaubamärkide kasutamise eest Selilt hakata raha välja nõudma. 

Metsma selgitas, et kaubamärgi registreerimistaotluse esitamine oli lubatud ja selline tegevus oli seaduslik ning et kaubamärgi registreerimine võimaldab neid kasutada ärilisel eesmärgil. Seega, kui Metsmal õnnestub Dorpati ja Lydia kaubamärgid endale saada, võib ta täieõiguslikult neid kasutada ja nõuda Selillt nimede kasutamise eest tasu.

Seli tegi kaebuse asja kohta Eesti advokatuuri aukohtule. Kaebuses juhib ta tähelepanu sellele, et Eesti advokaadid ei tohiks lubada endale selliseid pahatahtlikke kaubamärgi registreerimisi, sest see läheb vastuollu Eesti advokatuuri eetikakoodeksiga. 

Eesti advokatuur vastas Lustile, et aukohtule on esitatud kaebused seoses kaubamärkide Dorpat ja Lydia registreermisega, kuid aukohtumenetlus on pooleli ning seisukohta Metsma tegevuse osas pole võetud. Metsma ise aga väidab, et see otsus on siiski tehtud ning väidab, et aukohus on juba leidnud, et vaidlus ei kuulu aukohtu pädevusse. 

“Nii Seli kui minu loos on märkimisväärne see, et üldtuntud kaubamärki ei kaaperda mitte suvalised pätid, vaid Eesti advokatuuri liikmed, kes teavad väga hästi, et kui nad üldtuntud kaubamärki kaaperdavad, käituvad nad ebaeetiliselt, kui mitte ebaseaduslikult!” ütleb Lust. “Mina nimetaks neid julgelt kaaperdajateks, sest oma olemuselt nad need ongi,” sekundeerib Sehver.

Greinoman saadab Lustile juba praegu nõudekirju

Kui Neinar Seli võitlus hotellinimede pärast käib Eesti tasandil, siis Lust ja TV3 peavad Greinomani tõttu maid jagama Euroopa liidu patendiametiga. “Seal võib tekkida selline probleem Euroopa liidu kaubamärgi puhul, mida võib-olla Greinoman ongi üritanud enda eelisena strateegiliselt ära kasutada, et kas Euroopa liidu kaubamärki vaidlustades peame näitama, et varasemalt kasutuses olnud kaubamärk on Eestis üldtuntud või tea peab olema üldtuntud üle Euroopa. Paratamatult Hispaanias ja Portugalis “Kuuuurijat” juba keele pärast ei ole vaadatud,” nendib Sehver.

Euroopa liidus saab kaubamärkide registreerimist vaidlustada kuni kuus kuud. Greinoman andis avalduse sisse, et Kuuuurijat endale saada, mais ning TV3 tegi vastukaebuse septembri alguses. Hetkel ei ole Lust ega TV3 saanud Euroopa liidu patendiametist mitte mingisugust tagasisidet.

Samal ajal, kui Euroopa liidu patendiamet alles otsustab, kellele Kuuuurija kaubamärk võiks kuuluda, saadab Greinoman Katrin Lustile juba nõudekirju. Näiteks, ühel kenal augustikuu õhtul sai Lust Greinomanilt sellise šokeeriva kirja: “Kahjuks, advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ ei ole huvitatud kaubamärgitaotluse/ kaubamärgi võõrandamisest ega kasutada andmisest (litsenseerimisest) ei Teile ega ASile All Media Eesti ei praegu ega tulevikus. Seoses Teie 20. juuli 2018. a e-kirjas viidatud saatega juhin tähelepanu, et kõikide esindajatega tuleb mõistagi sõlmida autorilepingud ja maksta autoritasu.” Greinoman on Lustile saatnud teisigi kirju, näiteks ühes toob Greinoman tähelepanu sellele, et alates kaubamärgi Kuuuurija registreerimisest on selle kasutamine keelatud. 

“Loomulikult ei tea ma Greinomani motiive, kas ta on tegutsenud enda nimel, või kliendi nimel, kes on soovinud, et tema identiteet jääks varjatuks ja pannud advokaadi tema nimel tegutsema. Võib-olla ülesandepüstitus oligi üksnes tüli tekitada või kuulsust saada, mitte saada pool miljonit eurot, ma ei tea, mida iganes ta võib seal küsida. Aga ma arvan, et kui advokaat tegutseb avalikkuses enda nimel, olgu seal taustal siis mõni klient või mitte, ma tõesti arvan, et need kutse-eetika reeglid võivad sellises küsimuses olla rikutud,” hindab Sehver.

“Kaaperdaja on igast aspektist eelisseisus: tema sai eesti keeles teha taotluse, teisel isikul on oluliselt keerulisem seda keeleliselt ja õiguslikult vaidlustada. Siit saab ainult tulla üks järeldus, et süüdi pole mitte Euroopa liit kui institutsioon, vaid enda hoolsus õigel ajal kaubamärki ära registreerida,” nendib Sehver. Kui Lust ütleb, et see on ebaõiglane, vastab Sehver, et ta nõustub, aga elu ongi ebaõiglane. 

Lust tegi septembri alguses Eesti advokatuurile Greinomani tegevuse kohta ka päringu, kas advokaat võib ikka nii käituda, nagu ta käitus. Advokatuur vastas, et kaebusele laekusid Greinomani selgitused, kuid aukohus ei ole jõudnud veel kaebust arutada ning arutab seda oktoobris toimuval istungil. 

Greinoman oli Lustiga kohtudes lõbusas tujus ja küsis "Kes te, proua, olete?!" 

Lust läks saate nime kaaperdanud meest otsima tema advokaadibüroosse. Maksim Greinoman uurib Katrin Lustiga kohtudes, et “Kes te, proua, olete? Esimest korda kuulen!” Ka Lusti küsimustele ei taha mees vastata. “Saatke päring, saate vastuse ühe kuu jooksul!” vastab mees. “Mis Kuuuurija teil on?” pärib mees takkapihta. “Mul on saade, mis on kestnud kaks aastat!” vastab Lust, mille peale Greinoman ütleb, et tema ei vaata telekat ning korrutab nagu katkiläinud lint Lusti küsimuste peale, et ta saadaks päringu ja siis ta saab vastuse ühe kuu jooksul. 

Kui Lust kaamerasse ütleb, et niimooodi siis käitutaksegi, hüppab advokaat Lusti selja taha ning teeb talle "sarvi". “See oli nali, ärge võtke pahaks!” naerab Greinoman. 

Lust küsib kurval toonil, kas Greinoman üldse teab, kui palju tegevus TV3-le ja Lustile maksma läheb, mees vaid naeratab ja vastab, et ei tea. Kui Lust pärib, miks ta niimoodi käitub, vastab mees: “Mul on hea tuju!”

“Ma olen sõnatu, mul ei ole rohkem midagi öelda. Teil ei ole rohkem midagi öelda, et te võtate minu kaubamärgi, mis on Eestis üldlevinud…,” ei jõua Lust oma lausetki lõpetada, kui Greinoman taas vahele hõikab “Saatke päring, saate vastuse ühe kuu jooksul!”

"Kuuuurijale" nime pannud Urmas Eero Liiv: Jumal temaga, patenteerigu see kuradi Kuuuurija!

TV3 endine programmijuht Urmas Eero Liiv oli see, kes "Kuuuurija" formaadi ja nime välja mõtles. Tema nime kaaperdamisest end heidutatada ei lase. ""Kuuuurija” nimi telesaatele sündis väga suure ajupingutuse tulemusena. See nimi ei meeldinud alguses mitte kellelegi. Ja et sa oled jõudnud sellisesse seisu, et seda tahetakse veel patenteerida mingite teiste inimeste poolt Euroopa liidu tasandil…Sa oled teinud ikka fantastilise saate, et käid kellelegi sellega nii pinda ja igasuguste vahenditega üritatakse sind rajalt maha võtta," arvab Liiv.

Liivil nimest küll kahju aga ei ole, sest nutikad inimesed mõtlevad ruttu uue nime valmis. “Jumal temaga, patenteerigu see kuradi Kuuuurija, lasku käia. Istume korraks kokku, tunniks, ja sellest tuleb selline saatenimi, millega saab rahulikult edasi purjetada. Katrin Lusti nime ei ole siiski võimalik sinult ära võtta või sind muuta," sõnab ta Lustile.

Mis on aga kogu selle asja lahendus? Lahendust muidugi hetkel veel ei ole, sest bürokraatiaveskid jahvatavad aeglaselt. Kuid Lust sai lugu uurides teada, et Greinomani- suguste kaaperdajatega ei pea võitlema Euroopa liidus, sest juhul, kui Greinoman saabki Kuuuurija Euroopa liidu tasemel endale, peab ta selle kaubamärgi kasutamist hakkama keelama kohtu kaudu. Ning siis on Lustil juba hulga lihtsam tõestada Kuuuurija üldtuntust.