Rein Rannap jäi juubelikontserdiga rahule: lauljad esinesid võimsamalt kui proovides! (2)

„Ma ei saa ju ühelegi lauljale liiga teha, et ainult teda esile tõsta, kõik muusikud andsid oma maksimumi ja usun, et see kandus ka saali! Paljud ütlesid peale kontserti, et neil olid kuulates sageli pisarad silmas,“ räägib Rannap.

Eileõhtune kontsert Tallinnas Alexela kontserdimajas andis ülevaate Rein Rannapi mitmekesisest tegevusest kergemas muusikas. Kõlasid tema tuntuimad laulud, lisaks popurrii värskest rokkooperist „Nurjatu saar“.

Esinesid muusikud, kellega Rannap on kõige rohkem koostööd teinud. Mõned neist on ühtlasi Rannapi vanemate laulude omaaegsed esmaesitajad. Lauljatest astusid lavale Maarja-Liis Ilus, Lenna Kuurmaa, Kadri Voorand, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Ott Lepland, Marko Matvere, Kristjan Kannukene ja Ikevald Rannap.

„Hakkasin kontserti ette valmistama juba jaanuari lõpus ning siis oli mulle kohe selge, kes võiksid olla need solistid, kes mu kontserdil üles astuvad. Sellepärast sai ka kava sedavõrd pikk (umbes kolm tundi - toim), sest mulle olulisi lugusid sai päris palju ja ma ei raatsinud ühestki neist loobuda,“ seletab Rannap.

Siin mõned Rannapi erilisemad elamused eilselt kontserdilt:

„See, kuidas Kadri Voorand laulis „Musta lindu“ ning ka teisi laule, vapustas mind väga. Esiteks tema laulmine, mis oli võrratult võimsam kui proovides, ning teiseks tema liikumine lehviva süsimusta kleidiga,“ püüab Rannap kontserdilt siiski mõned erilisemad elamused välja noppida.

„Loomulikult oli väga liigutav esineda koos Maarjaga, kes pärast lapse sündi on muutunud veelgi sügavamaks ja jõulisemaks. „Raagus sõnad“, mida me oleme temaga vähemal tuhat korda koos esitanud, sai juurde veelgi erilisema tähenduse. Ja mitte ainult „Raagus sõnad“, vaid ka „Suudlus läbi jäätunud klaasi“. Need kohad kus me esinesime vaid kahekesi, olid emotsionaalselt väga laetud. Suur saal ja entusiastlik publik annab ju ka artistidele väga palju energiat juurde,“ lisab Rannap.

„Kindlasti ületas ennast Marko Matvere „Vettinud peiari lauludega“, mis sobisid talle väga hästi. Ning kindlasti tekitas minus emotsioone Lenna, kes kontserdil esines kordades paremini kui proovides harjutades ja katsetades. Näiteks tema „Lillede põlemine“ oli sedavõrd jõuline ja emotsionaalne, et minu jaoks oli see samuti kontserdi üks emotsionaalsemaid kõrghetki. Seda loetelu võiks pikalt jätkata,“ tõdeb Rannap. 

Teda üllatab seegi, kui soojalt võttis publik vastu tema poja Ikevaldi. „Sest ta on ju kahtlema vähemtuntud ja vähema kogemusega, kui teised solistid.“