Foto: Marilyn Jurman
Blogid
30. september 2018, 13:05

MARILYN JURMANI BLOGI | Jooga eest on keeruline raha küsida (24)

Mul oli viimati vist sama kiire ja tegus, kui ma käisin keskkoolis. Jah, kiireid aegu on vahel veel olnud. Aga keskkoolis tegelesin ma viimati nii suures mahus ise asjade organiseerimise ja korraldamisega, kui seda praegu joogastuudio minult nõuab.

See kõik on super nauditav, aga lihtsalt nii blogi kirjutamine kui ka Rumiga aja veetmine kannatab aeg-ajalt suuresti. Samuti ei jõua kõikidele kirjadele vastata, mis mulle tulevad erinevatelt inimestelt ja enamasti olen hästi tubli vastaja ja püüan igale küsimusele vastuse kirjutada.

Eks see kõik loksub paika ja tekib mingi süsteem, kuid hetkel on küll nii, et tundub, et uue stuudio avamine võtab rohkem energiat ja kauem aega, kui ma seda ette kujutasin. Algused pidavadki rasked olema, kuid ma kahtlustan, et taolisele klubile võib sisse elamise aeg ulatuda vähemalt aasta pikkuseks.

Kui avamise nädal läks üliedukalt, siis järgnevad nädalad on läinud nii, et kliente küll tuleb kogu aeg juurde, kuid mitte igapäevaselt, vaid nii umbes paar inimest nädalas. Päris mitmed tunnid on ka lihtsalt ära jäänud ja olen üksi stuudios lakke vaadanud, oma praktikat teinud või asjalikult kirju laiali saatnud. Väga palju olen tabanud ennast mõtlemast, et kui paljud väikeettevõtjad on samamoodi alustanud enda äri ja ehk lihtsalt kaotanud motivatsiooni üldse midagi edasi teha. Kasutan seda blogi, et veidi seletada, miks see mind tegelikult üldse ei heiduta vaid on pigem motiveeriv.

Mulle meeldivad inimesed. Eriti meeldivad mulle inimesed, kellega on sarnane ellusuhtumine ja mõtteviis. Nagu vist enamustele. Ja It’s Yoga Tallinna üks eesmärke on kindlasti see, et need inimesed, keda kõnetab jooga või kes lihtsalt tahaksid leida oma ellu stabiilset, rahustavat ja vaimset praktikat, leiaksid oma tee meie stuudiosse. Lootuses, et nii tekib selline mõnus seltskond, kes käib koos praktiseerimas ja ehk leiavad inimesed üksteisteist ka väljaspool seda praktikat. Sellepärast ma ei panustagi hetkel nii väga kvantiteedile, ehk sellele, et saada võimalikult kiiresti võimalikult palju kliente. Pigem panustan sellele, et meie juures hakkaksid käima inimesed, kes tahavad regulaarselt ja jäävalt joogaga tegeleda. Isegi, kui see eeldab, et mõned kuud on mõnes tunnis vaid paar inimest.

Eks see rahaline aspekt tuleb ikka mängu. Üür on ju vaja maksta ja lisaks on mul veel teisi õpetajaid, kes ka ei taha igavesti tasuta karma joogat pakkuda. Jooga eest raha küsimine on nii ehk naa selline veider asi, aga teisiti on ka keeruline. Kunagi on see ehk võimalik eraldiseisva üritustena, kuid mitte eksisteeriva joogastuudiona Tallinna vanalinnas. Eks selle avamisnädala üheks õnnestumise põhjuseks oligi see, et see oli tasuta. Raha on energia, ütleb meie kooli juhataja Marie. Ilus nimetus väga keerulisele situatsioonile. Tee mida sa armastad ja küll kõik laabub. No loodame.

Rumi võtab uut olukorda tegelikult väga hästi vastu. Janno on kolinud oma töö meile koju ja veedab temaga kõik aja, kui mind ei ole. Kuidagi väga sujuvalt on nüüd läinud ka see, et ta magab enda toas ja enda voodis rahulikult terve öö ja isegi lõunauinakud teeb toas oma voodis. See on uskumatu tunne, kuidas ta ongi juba nii asjalik, et saab aru magamise kontseptsioonist ja kui talle öelda, et tuttu-tuttu, siis viskab ennast pikali ja jääb magama. Loomulikult mõned minutid alguses protesteerides.

Ma ei jõua ära oodata, kui ta on piisavalt vana, et saaksin ka teda stuudiosse kaasa võtta joogatama, aga hetkel on Rumiga koos joogatamine jäänud väga tahaplaanile, kuna tal on nii palju avastamist, et see, et emme samal ajal vaikselt oma praktikat teeb, kui tema ka ruumis on, ei tule kõne alla. Temaga koos peab ikkagi tantsima ja mängima. Seniks on aga minust sujuvalt saanud working mom ja loodetavasti peagi saame juba koos nautida selle töötegemise vilju.