Reno Hekkonens: stress, mis igal aastal Õllesummeri tegemisega kaasneb, on ebainimlik (4)

Hekkonens sai uudisest teada umbes kuu aega tagasi. „Ma ei olnud üllatunud, sest inimlikus mõttes saan aru, miks Marje ei taha seda enam teha. See on raske ja karm äri. See stress, mis iga aasta Õllesummeri tegemisega kaasneb, on ebainimlik. Ta on olnud väga tubli, et on suutnud 25 aastat niivõrd suurt üritust teha. Õllesummeri külastatavus oli väga normaalne, selles mõttes ei olnud põhjust lõpetada. Kuid arvan, et Marje väsis lihtsalt ära. Mul on kahju, et Õllesummerit enam ei ole, sest minu meelest see bränd töötas ja oli edukas. Mingi aja pidasin ju Õllesummerit ka oma lapsukeseks, kuna olin mõned aastad sellega seotud,” räägib Reno.

„Õllesummer oli väga suur ja huvitav projekt, mulle meeldis seda väga teha, aga pidin isiklikult edasi minema. Võib-olla keegi tõesti mõtleb, et üritust võiks edasi korraldada. See pole ju välistatud, aga mängu tulevad kaubamärgi õigused ja kõik sellega kaasnev. Õllesummeri edasi korraldamine pole nii lihtne, sest pead võtma ka kogu pärandi – nii positiivse kui negatiivse. Eks neid isehakanud korraldajaid on palju, ma ei imesta, kui keegi hüppaks kuskilt põõsast välja ja ütleks davai, hakkame tegema, kuid minu meelest poleks see mõistlik. Kui festival on oma aja ära elanud, siis ta on oma aja ära elanud,” ütleb Hekkonens, et tuleb osata õigel ajal lõpetada.

Reno avaldas ka, mis talle Õllesummeri juures kõige rohkem meeldis. „Mulle meeldis igal aastal õudselt, kui nägin enne peaesineja lavale tulekut rahvamassi, mis esinejat ootas. Mulle meeldis emotsioon, mis oli just minut enne suurima kontserdi algust. Rahva positiivne laeng ja ootusärevus jääb mulle kõige rohkem meelde.”