Teatripedagoog Maret Oomer: „On öeldud, et teatrisse ei minda, vaid põgenetakse. Hakkasin mõtlema, et äkki ongi nii.“

TAGASI KODUS: Kuigi teatri- ja draamaõpetaja ning lavastaja Maret Oomer iga päev Kanutiaia noortemajas oma tarkusi enam ei jaga, on ta seal alati teretulnud. Foto: Tiina Kõrtsini

Jaanus Kulli, 28. september 2018 00:01

Maret Oomer ning kooli- ja harrastusteater on lahutamatud. Terve oma elu on näitlejapaberitega Oomer harinud ja kasvatanud noori teatrihuvilisi, kellest väga paljud on tegevad ka praeguses teatripildis: Ene-Liis Semper, Taavi Eelmaa, Anne Veesaar, Külli Reinumägi, Andres Puustusmaa, Tarvo Sõmer. Need nimed räägivad enda eest. Peale selle veel paljud teised, kes on esimest teatrilummust ja lavaõhustikku tunnetanud just Oomeri juures. Pea terve elu on Mareti teine kodu olnud Tallinna pioneeride palee (hilisema nimega Tallinna Kanutiaia noortemaja), kuhu ta läks tööle 1964. aastal. Ametlikult lahkus ta sealt majast 2006. aastal.

Räägime sellest dokumendist, mille te leidsite ja mille põhjal saab öelda, et siin majas – legendaarses endises Tallinna pioneeride palees, nüüdses Kanutiaia Noortemajas Aia tänaval – tehti kooliteatrit juba 60 aastat tagasi.

Mitte mina, aga üks kauaaegne selle maja töötaja leidis sellel paberi, mis kinnitab, et 1958. aastal ei loodud siia teatrit, vaid toimus juba esimene avalik etendus.

Kuidas seda truppi nimetati?

Oligi Tallinna pioneeride palee teater. Teatrit tehti ka Nõmme pioneeride majas. Seda juhendas Maie Kilgas, Paul Kilgase naine. Seal käisid omal ajal sellised teatrimaailma tegijad, nagu Andrus Vaarik, Madis Kalmet, Vilja Palm ja Vladislav Koržets.

Kuidas teie siia majja sattusite?

Lõpetasin Tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse ja muusika osakonna. Tallinnas hakkasin ma mängima tuletõrjemaja näiteringis. Seal oli uhke saal ja pasunakoor. Mängisime Oskar Lutsu Tootsi lugusid ja meil olid laval ehtsad pasunapoisid.