„Pealtnägija“: haigekassa ravihange erakliinikutele laseb omavolitseda riiulifirmadel ja jätta patsiendid kvaliteetsest raviteenusest ilma? (27)

“See aeg on läbi, kus monopoolsetes tingimustes sai töötada,” sõnab Medita erakliiniku juhatuse liige Kristo Ausmees, kes annab tormihoiatuse Eesti erameditsiini turule. Seda kliinikut võib pidada meditsiinihanke suurimaks võitjaks, kes peaks esmaspäevast avama rohkelt erialasid Tartus ja Tallinnas, kuid konkurentide sõnul võimekus raviteenuseid osutada puudub.

“Anda luba tegutsemiseks väikesele tegijale, kel pole füüsilistki pinda, äärmiselt vastutustundetu,” arvab Tiit Meren, veresoonekirurg Taastava Kirurgia Kliiniku juhatuse liige. “Justkui paberid on kõik korras, aga paberite taga ei ole adekvaatset sisu,” lisab ortopeed Mihkel Mardna ja Ortopeedia Arstide juhatuse liige.

Haigekassa tahab, et erakliinik raviks soodsamalt, kui suurhaigla

Emotsioonid on pinnal, sest suurema avaliku kärata, otsustati septembri alguses suurima meditsiinihanke võitjad üle Eesti. Hankes läks jagamisele erialateenus üle kogu Eesti, laekus rekordarv pakkumisi, aga samuti anti sisse rekordarv vaideid. Seetõttu, kavandatud tähtajal, 1.oktoobril, uued lepingud ei nõustu. Probleeme tunnistab ka hanke korraldanud haigekassa. “Täitsa nõus, meil on väga palju sellest hankest õppida,” tunnistab haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Lihtsalt öeldes tellib riik haigekassa kaudu teatud hulga ravijuhte. Suur enamus neist vastuvõttudest tehakse suurhaiglates, kuid seitse protsenti tellitakse erasektorist, kes võib vastu võtta ka tasulisi kliente. 

Tänavu mais avas haigekassa riigihanke erakliinikutele 17 erialal üle Eesti, otsides sellega ligi sadat lepingupartnerit, alates günekoloogiast, lõpetades silmaraviga. Isegi seitse protsenti kogumahust tähendab erameditsiinituru suurt ümbermängimist. 

“Tegu on kindlasti mastaabilt väga suure hankega ja eripärase hankega. Suureks teeb selle see, et eraarstiabi teenusega praktiliselt on hõlmatud kogu Eesti,” hindab riigihangete vaidluskomisjoni juhataja Taivo Kivistik.

Kuna seniseid lepinguid juba pikendati, jäi haigekassa ajahätta, kavandatav töötähtaeg, 1.oktoober, pressis peale. Lepinguid on vaja igas Eesti nurgas ja seda vaid kuuekuulise etteteatamisega. “Tõesti tulid asjaolud, mida me ette ei näinud ja see on tõesti õppimise koht. Järgmine kord tuleb alustada hankega veelgi varem, kui seda täna tegime,” sõnab Parv.

Lisaks väga kiirele tegutsemisele survestas arste ka haigekassa soov, et erahaiglad peavad patsiente ravima 15% soodsamalt, kui teevad seda suurhaiglad. On omaette teema, miks erakliinik peaks ravima soodsamalt, kui seda teeb suurhaigla, Kuid hankes oli sees koefitsent 0,85 riiklikust hinnast. Kui silmaarsti ravi maksab suurhaiglas 60 eurot, eraarst tehku see 51 euroga. 

“Ja kui meilt küsitakse koefitsenti, siis meilt küsitakse väga kehva kvaliteediga meditsiini. Pakkuge odavamat ja ligadi logadi teenust,” kommenteerib Meren. “Kas sellel teenusel on siis vale hind, või on jäetakse teenuse puhul midagi haiglale andmata, kas võetakse elekter välja, või ei kasutata õde, kasutatakse odavamaid tööriistu,” selgitab silmaarst ja Silmalaseri kliiniku juhataja Kai Noor.

Parv selgitab aga, et hanke eesmärk ongi leida parimad tegijad: kes oleks õiguskuulekad, pakuks kvaliteetset teenust ja head kättesaadavust, aga muidugi ka head hinda.

Medicumi kliiniku nõukogu liige Jaanus Vooli sõnul soodustab selline käitumine aga sohi tegemist. “Ehk siis ravijuhtude splittimist, ehk ühele inimesele sama haigestumise juures kirjutatakse kaks ja kolm raviarvet,” sõnab ta. 

Haigekassa ütleb aga, et nende eesmärk ongi süsteem võimalikult efektiivselt tööle panna ja rahva rahaga heaperemehelikult ringi käia.

Hange tekitab probleeme nii vanadele olijatele kui ka patsientidele

Hanke tulemuste avaldamisel lõhkes kui pomm, kui selgus, et paljud tunnustatud tegijad jäid hanke tõttu lepingutest ilma. Näiteks Mihkel Mardna ja ortopeediaarstid olid haigekassa lepingupartner 14 aastat, tegid keerulisi ortopeedilisi lõikusi ka tippsportlastele. Kuid nüüd kaotasid raviijuhtudes üle poole haigekassa lepingutest, ehk rahaliselt 1,6 miljoni asemel saavad nad alla 800 000. 

“Selline tulemus tähendab kindlasti inimeste koondamist meil kahe asutuse peale, on kuskil 120 töötajat või ka pisut rohkem. Eks elu näitab, mis nüüd toimuma hakkab, aga mingeid koondamisi tuleb,” arvab Mardna.

Ka Silmalaseri juhataja Kai Noor kinnitab, et koondama peavad nad vähemalt pooled töötajad.

Noore olukord on veelgi keerulisem, sest tema kliinikus opereeritakse ka selliseid patsiente, keda keegi teine Eestis ei lõika. Tema kliinik, kel oli leping 19 aastat, jääb sellest üldse ilma, ehk kaotab miljoni euro ulatuses ravijuhtumeid. Halvemal juhul tähendab see kolmekümnest töötajast pea poolte koondamist. 

Medicumi erakliinik Lasnamäel sai küll praeguste otsuste alusel enamike soovitud erialasid, kuid näiteks kõrva-kurgu- ja ninaarst kliinikust ilmselt kaob. Teised erialad küll jäävad, aga haigekassa teenib neilt mitukümmend tuhat ravijuhtu vähem, mis toob kaasa suure augu eelarves ja sunnib kardetavasti koondama seitse-kaheksa arsti. Rängem on mõju aga patsientidele. 

“Täna on meil kahjuks Lasnamäe piirkonna ravikindlustatutele väga kurvad uudised. Täna kehtivate otsuste puhul võib kirjanduslikult öelda, et riigipoolsed otsustajad on määranud 150 000 Lasnamäe elanikku pimedaks ja kurdiks,” ütleb Vool. 

Kui haigekassa õigustab toimuvat konkurentsi tugevdamise ja verevahetamisega turul, siis tohtrite väitel saavutati äraspidine tulemus. Nende sõnul jõudis tervishoiuturule Facio tegemine, kujund viitab kurikuulsale ehitusfirmale, kes aastaid alampakkumistega riigihankeid võitis, kuid alati lõppes asi jubeda jamaga ning läks kallimaks maksma. 

“Kui läbi riigihanke on võimalik turule tulla, peaaegu, et riiulifirmaga, kus paberitöö on kenasti ära tehtud, siis sellega seatakse meie arvates ohtu kvaliteetse arstiabi kättesaadavus,” sõnab Mardna.

“Tuleb keegi, kes pakub haigekassa teenust, aga me teame, et ei ole haiglat, kohta, aparaate, ega lubasid. Me oleme aastaid investeerinud inimestesse, ruumidesse, kõigesse, et vastata Haigekassa tingimustele. Kui nüüd tõesti juhtub olukord, kus niiöelda riiulifirma teeb pakkumise ja kui ta saab selle tõesti, mis saab nendest haigetest, kes praegu teenindatakse tingimustele vastavates keskustes?” pärib Meren.

Ehkki silmaravis säilitas kaks erakliinikut Tallinnas oma lepingu, siis uued üllatavad tulijad pealinna raviturul on näiteks Narvast pärit SH Albinea ja Sillamäe tervisekeskus, kus töötab üks täiskohaga silmaarst praegu Narvas, kuid juba uuest nädalast ootab teda kuni 300 patsienti kuus, teadmata kohas, ka Tallinnas.

Noor väidab, et temani on jõudnud juba e-kirjad, milles pakutakse Silmalaseri arstidele tööd ning uuritakse, kas on võimalik osta kliiniku aparatuuri. Seega, sisuliselt kliinikutel, kes 1.oktoobrist peaks hakkama teenust pakkuma, ei ole ei arste ega aparatuuri!

“Meil on täna teadmine ja kinnitus, et nad on valmis seda teenust osutama. Kui need lubadused ei pea, on meil õigus lepingut lõpetada. Kui peaks olema raviasutuse tegevusloaga mingeid täiendusi, siis meil on lepingus säte, et meil on õigus leping lõpetada,” rahustab aga Parv.

Hanke võitja siiski teenust pakkuda ei suuda?

Kõige tähelepanuväärsem on Tartust pärit Medita kliinik, kes esitas pakkumise kodulinnas ja Tallinnas kokku 37 erialal, millest saadi kümme. Konkurendid on šokis. 

“See on selline mõnetine jokk seis, kus justkui paberid on korras, aga nende taga ei ole adekvaatset sisu, infrastruktuuri ega inimesi, kes suudaks pakkuda raviteenust,” ütleb Mardna.

“Kes on need inimesed selle tundmatu riiulifirma taga ja mida nad loodavad, et kui neile tõesti õnn sülle kukub ja nad lepingu saavad ja nad peavad hakkama teenust osutama, aga füüsilist pinda, litsenti ja inimesi neil selleks ei ole, millele nad küll välja lähevad?” pärib Meren.

Ehkki Tallinnas on Medita registreeritud Mustamäel asuvasse büroohoonesse, siis Tartus tegutsetakse 2011. aastast ja seega on neil ka haigekassa leping. Ehkki nad ise eitavad alapakkumist, esitati just Medita vastu vaidluskomisjonile ja haigekassale kõige enam kaebusi, alates, kompetentsi puudumisest, korrast ära lubadest kuni vajalike haiglalubade puudumiseni Tallinnas. 

Uurides Medita kliiniku juhatuse liikmelt Kristo Ausmehelt, kas kompetents ravi pakkumiseks on siis olemas või ei, vastab ta: “Ma arvan, et on. Me oleme esitanud haigekassa konkursile vastavad paberid, haigekassa on hinnanud. Me ei tea täna, mis on tulemused. Kui meil seda kompetentsi ei ole, me lepinguid ei saa.”

Hankele lisati Medita poolt pikk nimekiri arstidega, kes aga tuleksid kliinikusse tööle alles siis, kui Medita hanke võidab, vähemalt nii Ausmees arvab ja loodab.

Kõige olulisem antud teema puhul on ikkagi patsiendi saatus. Suurhaiglaid segadus ei puuduta. Erahaiglate hangete 29 vaidlusest on praeguseks lahendamata veel 12. Kuid kui Haigekassa leiab, et kõik seni läbivaieldud otsused jõustuavad üle Eesti 1.oktoobril, siis vaidlustuskomisjoni esimehe sõnul ei saa jõustuda ükski leping enne, kui iga lahkheli üle Eesti on lahendatud ja seega, esmaspäevast ei alusta ükski arst uue lepingu alusel.