VIDEO | „Puuduta mind!“ 46. saade | Oma egost teadlikuks saamine on kõige valgustavam ja vabastavam kogemus, mida inimene saab oma elus läbi teha (9)

"Rännak ei õpeta meile seda, kuidas me elama peaks, Rännakus ei anta meile elufilosoofiat, ei anta meile elu valemit. Vastupidi, ta aitab igasugusest üleküllusest tühjaks laadida," räägib Joonas sellest, kuidas ja milliste probleemide puhul see tõhus tööriist aitab elu paremaks muuta ja oma egost võitu saada. 

"Mind väga huvitab inimeseks olemine. Milleks inimene üldse võimeline on, mis asi on elu kui selline," räägib Saks. 

Kes sa oled, Joonas Saks?

Olen tähele pannud, et inimeses on sügavam iha – iha vabaduse järele. Olen olnud väga vaba laps, jumaldanud vabadust, teadmata, mis see tegelikult on. Uskusin esmalt kooliharidusse, kui vabaduse võimaldajasse, aga praegu tagasi vaadates mõistan, et see oli minu jaoks üsna piinarikas kogemus, aga üsna kiiresti ma tegelikult enne kooli lõppu tabasin ära, et põhimõtteliselt vabaduse annab mulle raha.

Olla ettevõtja, omada mida iganes siis, mida rohkem, seda uhkem. Ma arvan, et see periood kestis tegelikult päris pikalt. Ja see on ka üks kõige raskesti kirjeldatavaid kohti, sest seal ei ole sellist vastust, et raha seda ei paku, aga ei ole ka sellist, et ta seda pakub. Küsimus on selles kohas, et kus on see tasakaal. Mingi hetk ma lihtsalt hakkasin aduma seda, et see vabadus, mida me rahast otsime, seda me sealt ei leia ja ei saa, vaid me mätsime ennast veelgi sügavamalt sisse, eemaldudes veelgi enesest.

Siis tulid minu ellu sügavad teadmised – teadmistest otsimine, teadmised elust ja inimeseks olemisest, et mõista seda sügavamat tõde, mis seal taga on. Mis asi on tegelikult inimene? Kui me niimoodi võtame ja vaatame, ta on üks kogum, ta on anum. Ja see anum on täidetud. Seal anumas on hunnik erinevaid vandeid, mida me oleme iseendale andnud. Iseenda, oma elu kohta, selle kohta, kuidas ma arvan, et minu elu olema peaks ja millised on need kogemused või mida ma näiteks kunagi kindlasti ei tee. Seal on kõikvõimalikud teadlikud ja alateadlikud hinnangud, arvamused ja mustrid, mis meid igal hetkel mõjutavad ja ka suhet enesesse. Anumas sees on nii-öelda need elemendid, mis meid seal sees piiravad. See ongi see maailm, läbi mille me loome oma maailma.

Kas me oleme kogu aeg teel?

India oraator Osho ütles selle kohta hästi, et inimeseks olemine on teekond ja ta on teekond loomade riigist Jumalate riiki. Mis tähendab Jumal – teadlik looja. Mida me õpime – me õpime teadlikult looma. Õpime teadlikkust sellest, mis meid mõjutab ja milline on meie vastutus selles, mida kogeme. Rändaja ei tea kunagi, mis teda teel ootab. Ta saab olla kas avatud või suletud, mis lõppude lõpuks on kõik võimalused kogemiseks.

Elu olemuslik printsiip on liikumine. Nii on ka inimesega, otsime võimalusi mugandumiseks, aga see ei ole elule omane ja ta lükkab meid taas väljakutsete kaudu arengulisse liikumisse. Me ei saa olla paigal. Liikumine on lihtsam ja rõõmu toovam kui paigalolemine, kuigi vahest tundub teisti. Elu ongi liikumine ja muutumine.

Kivina hoiab sind kõik see, milleks sa ennast pead, aga mis sa ei ole. See kes sa ei ole, aga kelleks end pead. Pinge ja raskus on see, kes sa arvad, et sa pead olema, aga lõdvestumine on see, kes sa tegelikult oled. Kogemused pesevad järk järgult välja seda, kes sa oled sellest, kelleks oled end pidanud ja sa koged hingelist vabanemist koormast, mille enesega kandmisest sa isegi teadlik polnud. Olid selle koorma survega ära harjunud, mäletamata, mis tunne on olla sellest vaba.

Kust saab muutuse vajadus inimeses alguse?

Mingil hetkel tunneme, et miski surub meid vastu maad. Mõistame, et midagi tuleb muuta. Aga mida? Kivitunne? Tegelikult alateadlikult on see kogu aeg olemas, see on kogu aeg taustal, küsimus on, kas me paneme seda tähele või ei. Millal me seda oma eludes tähele paneme, on see, kui meid kistakse tegelikult korralikult vastu maad – kui meil tekivad erinevad haigused, probleemid, siis tekib see koht, kus kohas me peatame selle voo, mille sees me olime. Selle nii-öelda ihade voo, kus me ajame kõike taga, ja selles kohas me vahest siis küsime seda, et mis on see, mida ma tegelikult tahan, või mis on see, mida ma tegelikult ihkaks? 

Mul ei ole olnud küll füüsilisi vaevusi, aga ühel hetkel olin ma psüühiliselt jõudnud üsna sellisesse kohta, kus tegelikult ma ei saanud aru, mida ma enam tahan. Tagantjärgi vaadates ma võiks öelda, et mul oli päris korralik depressioon ja stress, mis olid olnud seal väga pikalt, see oli juba alguse saanud kooliajast, väga varajasest noorusest. See lihtsalt jõudiski sinna, et mis meie meeletasandil toimib, et enamus haigusi saavad alguse meeletasandilt. Ma võiksin öelda, et ma ei olnud füüsiliselt haige, aga see ei tähenda, et ma olin ka terve.

Rännak tuleb sinu ellu siis, kui sa selleks valmis oled?

Õpetaja tuleb siis, kui õpilane on selleks valmis. Esmalt astus ta minu ellu nii nagu meie paljude ellu. Lugesin Brandon Baysi raamatut "Rännak" ja see raamat puudutas mind väga sügavalt. Läks mööda aastaid, kui see Rännaku teema tõusis päevakorda ühe minu jaoks väga erilise ja olulise inimesega oma elukogemusi jagades. 

Ühel päeval, olles sõbra sünnipäeval, kohtusin ma väliseestlasega, kes on Rännaku organisatsiooni internetiosakonna vedaja ja looja. Ta on eestlane, kes küll ei ela Eestis, aga ta ütles, et tal on unistus, tuua Eesti rahvani Rännak. Ta küsis minu käest, et kas ma tean kedagi, kes võiks seda teha ja ma ei saanud mitte midagi teha, aga see lause jäi minusse elama. Ja läks mööda mõni aeg, kui ma peaaegu iga päev olin seda lauset endas kuulnud uuesti kõlamas, ja ma helistasin talle ja ütlesin, et jah, ma tean ühte inimest, kes võiks seda teha: see olen mina, ise teadmata, mida ma ütlen tegelikult ja mis sellega kaasa tuleb.

Ma lihtsalt läksin ja vaatasin, kus on esimene seminar – see oli Slovakkias – ja lendasin sinna kohale ja istusin saali maha. Otsustasin, et tahan seda kogeda. Ja see, mida ma seal saalis kogesin, oli täiesti erakordne ja täiesti imeline ning kinnitas mulle seda, et see on väga õige tee. Nüüd ma olengi seda teed edasi käinud ning tänaseks olen ma läbi käinud Rännaku praktiku kursuse, see on reast erikoolitustest koosnev programm. Rännaku terapeute kutsutakse Rännaku praktikuteks. Olen õppinud tundma seda organisatsiooni seestpoolt. Põhjalikult läbi nende koolituste ja ma olen saanud väga heaks sõbraks Brandon Baysi ja kogu Rännakut juhtiva meeskonnaga, kes on minu jaoks erakordselt imelised inimesed, ja mind väga inspireerib selliste inimestega koos töötamine.

Mis on Rännak?

Rännak on tööriist, millega eemaldada endalt just neid harjumuslikke reageerimismustreid ja neid mõtteviise, mis tegelikult sind ei teeni ja mis tegelikult ei ole osa sinust, mis on need pärandid, mis on see anum, mis me kelleltki teiselt oleme saanud. Haigused on need kivid, haigused on see, kui me oleme muutunud liiga kõvaks kiviks, liiga kauaks jäänud istuma mugavustsooni, algul psüühilisel kujul, hiljem füüsilisemal kujul.

Rännak ongi õpetus sellest, kuidas anumast vabaneda, vaatamata sellele, et me teeme kõike õieti. Mida ta aitab teha, ta aitab minna meie mõtleva meele taha ehk siis kaugemale, ta aitab ligi pääseda meie alateadvusele, sinna, kus tegelikult kõik peitub. Kus kõik need mustrid peituvad, kus peituvad kõik, kõik, mis meid tegelikult juhib. Me oleme niivõrd programmeeritud olendid, meile küll tundub, et me oleme vabad, aga kogu see mittevabadus peitub meie alateadvuse tasandil ja ehk ee on tööriist minemaks sinna ja vaatamaks, mis seal toimub, ja laskmaks seda lahti, sest tegelikult alateadvuse tasandil ei ole vastasseisu, seda, mis meie teadvustasandil on.

Alateadvuses on kõik hästi lihtne, need on psüühika programmid, see tähendab seda, et me võtame ära ühe programmi ja me asendame selle teise programmiga, võtame ära selle programmi, mis meid ei toeta ja paneme sinna programmi, mis meid toetab.

Need, kes soovivad teda lihtsalt kasutada, et oma elus oleksid paremad suhted teistega, paremad suhted iseendaga, et tervis oleks parem, igal tasandil, nii psüühilisel kui füüsilisel tasanditel, siis see on ka jalutuskepp, mis aitab seda, selgust luua.

Sest ega meie kõigi minevikud on täis asju, mida me kahetseme, mida me ei oleks soovinud teha. Kus me oleme teistele haiget teinud. Ja nad on ka täis seda, kus me oleme ise haiget saanud. Aga täpselt samapalju nagu me oleme haiget saanud, oleme me ka seda ise teinud. Aga see andestus toimib kahepidiselt – et sa ühtepidi andestad neile, kes mulle on seda teinud. Aga samal ajal, ma pean ju teadvustama ja nägema seda, kuskohas mina olen käitunud ekslikult ja andestama iseendale. See on vajalik selleks, et oma eluga vabanenuna ja minevikku kaasas kandmata edasi minna.

See tähendab, et kui muutub meie suhtumine, siis muutub ka maailm meie ümber?

Jaa, absoluutselt, sest maailm koguaeg peegeldab meie ümbruses seda, mis meie sisemuses toimub. Kui sa vihkad oma töökohta ja sa ei näe sellest väljapääsu, siis see töökoht on seal selle jaoks, et näidata sulle midagi, mida sa pead nägema. Muutes suhtumise oma sees, siis see väliselt võib muutuda, ta ei pruugi. Aga ta võib.

Ma ei saa sulle öelda, et tule Rännakule, et sa saad uue töökoha. Ei, võib-olla sa hakkad armastama oma tööd. Võib-olla mitte. Ehk tulevad su ellu hoopis teised plaanid? Ma ei tea. Seda saad ainult sina teada, see on sinu elu.

Ja ma ei saa öelda, et tule Rännakule, kui sa vihkad oma naist või meest, et sa hakkad teda siis armastama. Ei, seda ei pruugi juhtuda. Võib-olla juhtub hoopis see, et sa hakkad ennast niivõrd palju armastama, et sa lähed välja sellest suhtest. Me ei tea seda, me keegi ei tea seda, mismoodi see lahendus on. Aga kui sa oled valmis lahendama neid asju, siis muutused tulevad. Kindlasti. Kui sa oled valmis. Me oleme teel loojateks, igaüks võib olla looja oma elus, kui ta nii valib.

Ma arvan, et elu kõige olulisem küsimus ei ole, kas on elu pärast surma, vaid hoopis, kas Sa oled elus enne surma?

Igal inimesel on ego. Nii nagu keha ja tundedki siinses elus, kas ka ego on paratamatus?

Ego on mitmetasandiline. Pealispinnal on tavaliselt nähtav jäämäe tipp. Jäämäe tipu all laiub mägi, millest ei olda suures osas teadlikud.

Kas ego juhib inimese elu rohkem, kui ta uskuda või karta oskab?

Egost tulenev käitumine ei tähenda, et inimene on mässav, kuri, vihane ja omakasupüüdlik. Vastupidi, enamus on pealtnäha armastavad, tähelepanu lunivad, ennast ohverdavad, kahtlevad kõiges ja kõigis ning suur osa on juhitud hirmust valu, hirmu enda, läbikukkumise, nõrkuse, avatuse jm sarnase ees. Üle kõige kardab ego tundmatut. Seetõttu hoiab ego pigem kinni tundmaõpitud valust ja kannatusest, kui laseb sellest lahti, et võtta vastu tundmatu, nt elu ilma valu ja kannatuseta.

Egost teadlikuks saamine on kõige valgustavam ja vabastavam kogemus, mida inimene saab oma elus läbi teha. 

Pole vahet, kas oled rikas, vaene, üdini vaimne, materiaalne, patune, õilis või kus iganes oma eluteel oled.  See koolitus annab kõigile sügavaid teadmisi enda ja teiste inimeste paremaks mõistmiseks.

Kaastunne on see, mida kõik vajavad nii enda kui inimkonna suhtes. Kaastunne saab sündida vaid läbi teadlikkuse „mängude”, mida inimkehas olles „mängime”.

Ego lahtiharutavaks tööriistaks on Enneagrami maailm? 

Enneagrami päritolu pole päris selge, kuid on kasutuses olnud juba paar tuhat aastat. Teadmine sellest on liikunud läbi erinevate müstiliste õpetuste ning pikalt avalikkuse eest varjatud olnud. Vaatamata oma müstilisele päritoluole on see sügavalt kahe jalaga maapeal ja imelihtsalt mõistevav maailm igale inimesele.

Joonas, korraldad samuti Enneagrami seminare. Mis see veel on?

Olen kuulnud inimesi sel seminaril küsimas, et miks pole selline õpetus inimeseks olemise „kasutusõpetuses”? Miks ei õpetatata seda koolis? See säästaks inimesi niipaljust valust ja kannatustest, mida nad endale ja üksteisele põhjustavad, lihtsalt teadmatusest.

Mulle endale on Enneagram saanud üheks suurimaks sõbraks ja olulisemaks õpetuseks, mis on minuni kümne aastase sügava eneseotsingu tee käigus jõudnud.

Enneagram on peegel ja pärast tema tundmaõppimist on mul ennekõike iseenda ja seejärjel teiste inimestega hulga lihtsam hakkama saada.
Kui mul oleks võimalik soovitada ainult üks õpetus nende sadade seast, mida oma teel õppinud olen, siis see oleks kindlasti Enneagram.

Vaata saadet "Puuduta mind!" Õhtulehe veebis ja Facebookis igal neljapäeval kell 18