Birgit Sarrap: vananemist ma ei karda, kuid kortse avastades mõtlen sellele küll (21)

Birgit muigab, et veel viis aastat tagasi tundus talle, et ta on endiselt 15aastane, 30aastaseks saamist Birgit isegi ootas. „Praegu pole veel tunne kohale jõudnud, aga ma ei kartnud 30aastaseks saamist.“

Naine sõnab, et on alateadlikult hakanud rohkem mõtlema sellele, mis on päriselt elus oluline. „Lisaks olen õppinud rohkem hetkes olema, siin ja praegu.“ Üldiselt Birgit suur sünnipäevade tähistaja ei ole. „Varasematel aastatel oleme sel ajal reisil käinud ja seal tähistanud. Kui olen Eestis, tahan ikka sõbrad ja pere külla kutsuda või nendega kuhugi minna.“

Birgit tähistas juubelit sedapuhku esmaspäeva õhtul Vaba lava teatrikeskuses plaadiesitlusega ning et ta on sündinud kell viis õhtul, sai ta päeva jooksul õnnitlejatele korduvalt vastuseks naerda, et veel pole õige õnne soovida, sest ta on alles kahekümnendates.

Uus plaat kannab nime „V“ (tuleb öelda „viis“, mitte „viies“) ning sellel on omajagu tähendusi. „Esiteks on see mu viies plaat ning sõna „viis“ algab v-tähega. Lisaks hakkasid paljud toredad ja tähtsad sõnad – lauluviis, mõtteviis, eluviis – sellega kokku loksuma.“ Lisaks on Birgiti tegemistes palju ka v-tähega algavaid sõnu esindatud. „Sõna „veel“ on mu lauludes kõige populaarsem, juba Eurovisioni laulus oli seda palju.“

Samuti on Birgiti viimase plaadi ilmumisest möödas viis aastat ning tegu on esimese albumiga, mille ta on välja andnud pärast emaks saamist. Sarrap sõnab, et emadus on teda muusikuna kindlasti ka muutnud. „Plaadil on emalikke nüansse, kuigi ma püüdsin sellest välja vaadata ja teha naiselikumat plaati, aga muidugi on seal palju sees kergeid, lustlikke ja rõõmsaid noote ehk viisi, kuidas lastele oma muusikat edasi anda.“ Ka on emadus muutnud Birgiti häält. „Enesekindlust, erinevaid nüansse ja julgust neid välja näidata on häälde juurde tulnud. Kui kuulan oma esimest, 2007. aastal ilmunud, plaati, siis laulan seal väga üksluiselt,“ selgitab Birgit.

Ja muidugi vastutuse võtmine. „Vahel on selline tunne, et tahaks vaba olla. Tunnen, et vastutuse võtmist tuleb igalt poolt – pean vastutama oma pere, laste, bändi, muusika ja plaadi eest. Vahel see väsitab ja tahaks olla jälle väike Birgit.“

Muide, Sarrapite kodus mängib muusika üsna harva. „Oleme Indrekuga tihti mõelnud, et ilmselt laulaks meie lapsed juba ammu, aga koju jõudes oled muusikast juba nii väsinud ja tahad lastega pigem juttu rääkida ja mängida,“ ütleb Birgit. Nende esimene laps, viiene poeg Simeon on rohkem trummimängufänn, kahene tütar Helin näitab aga juba välja, et talle meeldib väga tantsida. „Tüdrukuga me küll tantsime palju, aga pigem lastelaulude järgi.“ Vahel mängib Birgit ka kodus oma muusikat. „Selle plaadi materjali harjutades Helin tantsis ja laulis küll hea meelega kaasa, aga lõpuks väsis ära ja ütles, et paneme selle lastelaulude plaadi ikka tagasi,“ naerab Birgit. „Aga tundub, et nad hakkavad mu muusikaga leppima.“

Plaadi peale hakati mõtlema juba kolm aastat tagasi ning osa laulegi on sellest ajast pärit. Kõige tihedam töö tehti aga viimase kolme kuu jooksul ning ka vanad lood on saanud uue kuue, seega on kõik plaadi palad omamoodi värsked. Kahe loo tekstide autoriks on ka teisel pool maakera resideeruv Liis Lass. Lisaks on kaasatud Indreku õde Silvia Soro ning eestlanna Kerli Puusepp. „Otsisingi sel korral naistest sõnadekirjutajaid.“

Mõnes loos on ka Birgit väikest viisi autor, kuid päris omaloomingu tegemise tungi tal pole. „Ma tunnen, et saan rohkem energiat sellest, et muusikat esitan. Minu jaoks pole oluline teadmine, et olen loo ise teinud. Need lood, milles ma plaadil kaasautor olen ei ole mulle kuidagi südamelähedasemad,“ ütleb ta ja kinnitab, et oluline on lihtsalt see, et lugu temaga sobiks.