Blogid

KATRIN LUSTI BLOGI | Kas Danske pakub 200 miljonit altkäemaksu? (43)

Katrin Lust, 24. september 2018, 09:23
Katrin LustFoto: Martin Ahven
Eelmisel nädalal avaldas Danske pank sisejuurdluse raporti, mis uuris Danske panga Eesti filiaali kaudu toimunud rahapesu. Taani advokaadibüroost Bruun & Hjejle tellitud raport läks maksma üüratud 27 miljonit eurot. 

Kuigi raport ise oli umbes 82 lehekülje pikkune, uuriti selle koostamise ajal väidetavalt läbi 12 000 dokumenti ja 8 miljonit e-kirja. Samuti intervjueeriti 70 endist ja praegust Danske töötajat.

Huvitav on ka see, et süüdi leiti olevat 42 endist Eesti Danske haru töötajat, kellest seitsme kohta tehti ka kuriteoteade. Taanlastel loomulikult mingit erilist süüd ei leitud, aga minu tähelepanu pälvis selles loos hoopis üks teine asi.

Nimelt pakkus Danske pank välja, et ta annetab saadud 200 miljonit eurot tulu (mille Danske Eestis mitteresidentide pealt teenis) heategevuseks.

Ometi seda raha ei kasutata kindlasti mitte kodutute kasside või vähihaigete laste abistamiseks, vaid see läheb  väidetavalt sõltumatule organisatsioonile, kes hakkab tulevikus uurima finantskuritegevust.

Mina jäin esimese hooga väga mõttesse, sest tegu on ennekuulmatu pakkumisega maailma ajaloos. Kas Danske soovib tõesti osta selle raha eest sõltumatute rahapesuuurijate vaikimist?

Samal teemal

Kes või mis on see organisatsioon, kellele Danske pakkumine on suunatud ja kas Danske on nõus ka sellega, et tema enda kuritegusid uuritakse või on annetus määratud ainult mõnele Danskele meelepärasele isikule ja organisatsioonile? 

Kas see pakkumine on määratud näiteks ka Bill Browderile, kes juba aastaid tagasi juhtis tähelepanu Danskes toimunud rahapesule ja kes on teatavasti kogunud väga mahuka hulga infot Danskest läbi käinud kuritegeliku raha kohta?

Mul on lihtne küsimus – kas see on ikka tegelikult ka tõsine pakkumine või pigem hoopis osav PR-trikk, et juhtida tõsiselt probleemilt tähelepanu kõrvale? Näiteks on tõsine probleem hetkel Danske jaoks see, et nende aktsia hind on täna kukkunud umbes kolmandiku võrra, mis tähendab omakorda omanikele rahalist kahju umbes 9 miljardi eurot.  

Tegelikult on see pakkumine avalik tasu lubamine. Kohe selgitan teile, mis asi see on.

Nimelt on võlaõigusseaduses olemas eraldi peatükk tasu avalikust lubamisest ja selle paragrahv 1005 ütleb, et teatud teo tegemise (eelkõige tulemuse saavutamise eest) avalikku tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu ja seda ka siis, kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Ehk kui Danske on avalikult lubanud 200 miljonit anda sõltumatule rahapes uurijale, on ta kohustatud selle ka välja maksma. 

Ometi kui võtta seda pakkumist siiski tõsisena, siis ma kavatsen asutada sellise MTÜ, mis hakkab tegelema just nimelt Danske rahapesu uurimisega. Nemad selle kuulutuse tegid ja mina sellest ka kinni hakkan. 

Kutsun siinkohal üles Igor Gräzinit ühinema uurimisega, mida Danske välja pakub. Just tema käis "Kuuuurijas" välja idee, et Danske juhtumit võiks uurida sõltumatu eriprokurör. 

Täna tulebki ju välja, et isegi riik võiks finantseerida eriprokuröri institutsiooni Danske pakutud raha eest. 

Kutsun siikohal üles ka Bill Browderit Danske pakkumisest osa saama, kuid kindlasti on Eestis veel spetsialiste ja ausaid ning sõltumatuid inimesi, kes kõik võiksid selle algatusega ühineda.  Raha – mille puudus tavaliselt on takistuseks – peaks nüüd jätkuma!

Toon ka mõned võrdlused. Kui taanlastel kulus esialgse raporti jaoks 27 miljonit eurot, siis näiteks Eesti finantsinspektsiooni kogu aasta eelarve on umbes 6 miljonit eurot. 2015. aastal oli kaitsepolitsei aasta kulueelarve umbes 20 miljonit eurot. 

Ehk selle 200 miljoni euro eest, mida Danske lubab, võiks kogu meie finantsinspektsioon ja kapo rahapesu uurida vähemalt seitse aastat jutti. 

Igaljuhul ärgem jätkem Danske pakkumist siin Eestis kahe silma vahele ja kel julgust on, siis tulge ühinege minuga. Hakkame kõik koos Danske raha eest Danske rahapesu uurima. 

Minu idee oleks seda teha loomulikult jagatult nagu moodsa aja jagamismajandus ette näeb – igaüks saab vastavalt oma võimetele ja vabale ajale kindla lõigu, mida uurida ja selle eest ka vastava tasu.

Nii et kohe näeme, kas Danske pakkus 200 miljonit suusoojaks või oli neil tõsi taga. Ka see postitus on avalik pöördumine Danske panga poole! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee