Raamat

Loomepalang ja rahahäda: kuulsad raamatud, mis sündisid mõne päevaga (2)

Triin Tael, 22. september 2018, 00:01
KÄRME DEBÜÜT: Esimene Sherlock Holmesi lugu „Etüüd punases“ valmis šoti kirjanikul Arthur Conan Doyle'il vähem kui kolme nädalaga. Kokku kirjutas Doyle detektiiv Sherlockist üle 50 lühijutu.Foto: Vida Press
„Kirjutades tunnen ma end kätetu ja jalutu mehena, kellel on kriit suus,“ kirjeldas Kurt Vonnegut oma raamatute vaevalist sündi. Kuid leidub autoreid, kes on kuulsa teose paari päeva või nädalaga valmis visanud. Mõni neist võib tänada lausa müstilist loometuhinat, kuid mõnda on kannustanud proosaline põhjus – rahamure.

„Poiss triibulises pidžaamas“ – 2,5 päeva

Iiri kirjanik John Boyne sai 2006. aastal maailmakuulsaks lasteraamatuga „Poiss triibulises pidžaamas“. Auschwitzis hargnev lugu räägib sealsetest sündmustest läbi üheksa-aastase Bruno süütute silmade. Väljaande Electric Literature andmeil on see teadaolevalt kõige kiiremini kirjutatud romaan – käsikiri valmis kahe ja poole päeva pikkuse loomepalangu tulemusel.

„Ma peaaegu ei maganudki, ma lihtsalt kirjutasin ja kirjutasin, kuni jõudsin lõpuni,“ on Boyne rääkinud. Tõsi, ülemäära paks see raamat ei ole, eesti keeles veidi üle 150 lehekülje.

John BoyneFoto: Vida Press

Seni oli autor kirjutanud raamatuid vaid täiskasvanutele. Nagu parimad lasteraamatud ikka, liigutab lugu Brunost ka täiskasvanud lugejat. Boyne ei oska öelda, kust „Poiss triibulises pidžaamas“ talle pähe turgatas. „Kirjutades mõtlesin vaid: anna aga takka, ära ülemäära palju mõtle! Teised raamatud on mul kõik põhjalikult plaanitud. Mõtlen kuude kaupa, enne kui midagi kirja panen.“

Lõppversioonini läks siiski üle poole aasta: Boyne tegi tihedat koostööd toimetajatega ning kirjutas kokku seitse-kaheksa varianti.

„Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist“ – 3–6 päeva

Robert Louis Stevensonile ülemaailmse tuntuse toonud jutt „Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist“, mis eri biograafide andmeil valmis 3–6 päevaga, ilmus eesti keeles uues tõlkes (Kersti Unt) tosin aastat tagasi. 1886. aastal kirjutatud raamatut oli saatnud tohutu menu: mõne kuuga müüdi seda Suurbritannias 40 000 eksemplari ning autor sai klaarida arved võlausaldajatega, kes olid tema peret aastaid kimbutanud.

Robert Louis Stevenson, abikaasa Fanny joonistus.Foto: Vida Press

Jutt ise sündis tulise kiiruga – kasupoeg meenutas, kuidas palavikus Stevenson tuli trepist alla, luges neile pool raamatut ette ning sellal, kui nad õhku ahmisid, tõttas juba teist poolt paberile viskama. Väidetavalt võis värvika unenäo põhjuseks olla kokaiin, mida arstid Stevensonile tiisikuse raviks kirjutasid. Autor suri kaheksa aastat hiljem vaid 44 aasta vanusena.

„Alkeemik“ – 2 nädalat

Paulo Coelho kirjutas oma allegoorilise romaani Andaluusia karjusest kahe nädalaga. „See oli mu hinges juba valmis kirjutatud,“ seletas ta 2009. aastal The Guardiani intervjuus. Brasiillane oli veendunud, et „Alkeemikut“ peab ootama edu. Ainus häda: seda müüdi 1988. aastal üksnes tühipaljad 900 eksemplari.

Paulo CoelhoFoto: Vida Press

Õnneks leidus kamikazelik kirjastaja, kes oli valmis „Alkeemiku“ uuesti välja andma. Sedapuhku sai sellest üleilmne menuk, mis nüüdseks on tõlgitud enam kui 70 keelde.

„Etüüd punases“ – alla 3 nädala

Arthur Conan Doyle kirjutas esimese Sherlock Holmesi loo 27 aasta vanuses vähem kui kolme nädalaga. Detektiivi nimi oli algselt Sherrinford Holmes, aga selle muutis autor lõpuks ära. Noor Southsea üldarst oli juba avaldanud perioodikas lühijutte, ent „Etüüd punases“, mille algne pealkiri oli „Sassis lõng“, lükati mitmes kirjastuses tagasi. Viimaks avaldas selle Ward Lock & Co. jõulualmanahhis „Beeton's Christmas Annual 1887“ David Henry Fristoni illustratsioonidega. Menu oli meeletu: žurnaal müüdi kahe nädalaga läbi.

KÄRME DEBÜÜT: Esimene Sherlock Holmesi lugu „Etüüd punases“ valmis šoti kirjanikul Arthur Conan Doyle'il vähem kui kolme nädalaga. Kokku kirjutas Doyle detektiiv Sherlockist üle 50 lühijutu.Foto: Vida Press

Järgmisel aastal ilmus „Etüüd punases“ juba raamatu kujul ja selles olid autori isa Charles Doyle'i joonistused. Ent Conan Doyle ei lõiganud oma debüütromaani populaarsusest mingit kasu – ta oli selle õigused kirjastajale 25 naelsterlingi eest maha müünud. Õnneks oli ta väga viljakas kirjanik. Peale Sherlocki lugude kirjutas Conan Doyle fantaasia- ja ulmejutte professor Challengerist ning humoorikaid lugusid Napoleoni-aegse sõduri brigadir Gerardi seiklustest.

Anthony Burgess kirjutas oma kuulsaima teose „Kellavärgiga apelsin“ (1962) enda sõnul kolme nädalaga. Düstoopiline sünge satiir tuleviku Inglismaa vägivaldsete noorte subkultuurist sündis unises rannalinnas Hove'is. Burgess oli naasnud võõrsilt kodumaale ja oli tunnistajaks üldsuse hirmule kõurikukampade ees. Ise nimetas ta romaani ajendiks traagilist juhtumit: purjus Ameerika sõdurite kamp oli teise ilmasõja ajal tema esimese naise Lynne'i läbi peksnud, nii et ta kaotas veel sündimata lapse.

Anthony BurgessFoto: Vida Press

32 romaani ning ka näiteks Shakespeare'i biograafia autorina elas Burgess valusalt üle, et „Kellavärgiga apelsinist“, mille ta oli enda sõnul raha pärast valmis vorpinud ning mida ta pidas üheks oma nõrgemaks teoseks, sai tema tuntuim raamat. Lisaks valmis selle põhjal film, mis autori arvates paistis vägivalda ülistavat. „Selle filmi tõttu oli raamatu lugejatel lihtne mind valesti mõista, ja see valesti mõistmine saadab mind surmani,“ ütles ta. 

„Mängur“ – 26 päeva

Fjodor Dostojevski oli sunnitud õnnemänguteemalise „Mänguri“ 1866. aastal kibekiiresti valmis vuhkima, sest ta oli hasartmängijana kõrvuni võlgades ja vajas hädasti raha. Kaalul olid väga suured panused: kirjanik oli sõlminud kirjastaja Stellovskiga lepingu, et kui ta 1. novembriks 1866 romaani üle ei anna, saab Stellovski üheksaks aastaks Dostojevski loomingu kirjastamise õigused ega pea autorile pennigi maksma.

Samal ajal aga oli Dostojevskil pooleli „Kuritöö ja karistus“. Sõbra soovitusel – ehkki algselt vastu puigeldes – dikteeris ta „Mänguri“ noorele stenografistile Anna Snitkinale. Õige pea pidasid lesestunud kirjanik ja tema truu abiline pulmi.

Fjodor Dostojevski Foto: Vida Press

„Mõistsin, et ta räägib mulle omaenda elust,“ ütles Snitkina hiljem, kui oli pidanud Dostojevski võlausaldajate eest Venemaalt pagema. Kuid Fjodor jätkas mängimis. Nii tuli vastsel kaasal pantida omaenda pulmakingid, kõrvarõngad, rõivad ja isegi laulatussõrmused.

Viimased kümme eluaastat suutis vaid 60aastaseks elanud kirjanik siiski õnnemängust eemale hoida – Anna oli veendunud, et nii hästi mõjus Fjodorile isaks saamine, kuid ilmselt oli põhjus toonases kasiinode sulgemises Saksamaal, kus Dostojevski oli aastaid õnne katsunud.

Vastukaaluks: Crichtoni „Sfäär“ valmis 20 aastaga

USA menukirjanik Michael Crichton hakkas kirjutama romaani „Sfäär“ 1967. aastal „Andromeda“ kaasandeks. „Aga siis ei osanud ma seda lugu kuhugi tüürida,“ seletas ta hilisemas intervjuus ning lisas, et kirjutada inimeste kokkupuutest maavälise kõrgema intellektiga on väga keeruline. „Enamik kirjanikke hiilib probleemist kõrvale, tehes tulnuka äratuntavalt inimesesarnaseks. Ta on üheksa jalga pikk, ogajate hammastega ja tahab sind ära süüa. Või ta on kolm jalga pikk ja tahab sind kallistada. Igal juhul on ta inimesesarnane.“

Crichton oli aga veendunud, et me ei pruugi maavälist olendit näha ega tunnetadagi. Lugu Ameerika teadlastest, kes avastavad vee alt 300 aastat vana ingliskeelsete kirjadega kosmoselaeva, valmis alles 20 aastat hiljem.

Michael CrichtonFoto: REUTERS / Scanpix

Samal teemal

3. mai 2019, 21:44
Päevavalgele tuli „Kellavärgiga apelsini“ järg
11. september 2018, 00:01
Eesti noortekirjandusest leiab kaklusklubisid ja kuritegusid, koolikiusamisest rääkimata
8. september 2018, 10:00
Armastusromaanide autor tappis oma mehe
1. september 2018, 00:01
EESTI AABITS LÄBI AJA: loomajutud ja Juku on jäänud, piiblilood kadunud

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee