Jaak Juske töötab Gustav Adolfi gümnaasiumis ajalooõpetajana. Pildil tutvustab ajaloolane kooli keldrit, kus väidetavalt kummitab.Foto: Alar Truu
Inimesed
19. september 2018, 22:17

Ajaloolane Jaak Juske: Toompeal eelistati Rootsi kuningale poolakat (1)

„Rootsi aeg on periood, kui Eesti astus keskajast uusaega ja katoliiklus asendus luterlusega. Eesti eri osad läksid Rootsi võimu alla eri aegadel – Tallinn ja Põhja-Eesti 1561, Lõuna-Eesti 1629, Saaremaa aga alles 1645,“ selgitab ajaloolane Jaak Juske, kes neljapäeval algaval kontserdisarja „Eesti ajastud“ igal kontserdil teeb käsitletud ajastule sõnalise sissejuhatuse. 

Eesti 100. sünnipäeva puhul korraldatav kontserdisari „Eesti ajastud“ käsitleb olulisi perioode meie riigi ajaloos ja muusikat, mis siin on kõlanud. Esimesel kontserdil võetakse luubi alla Rootsi aeg. 

„Omaette põnev lugu oli uue maaisanda valimisega Tallinnas Liivi sõja alguses 1561. Nimelt eelistasid Toompea võimud katoliiklasest Poola kuningat, all-linna raad aga luterliku Rootsi kuningat,“ märgib Juske. Lõpuks tuli Tallinnale appi Rootsi sõjasalk, kelle kaasabil vallutas all-linn rünnakuga Toompea ja kehtestas siinmail Rootsi kuninga võimu, mis kestis 1710. aastani. Ajaloolane juhib tähelepanu sellelegi, et Rootsi ajast on pärit meie suuremate linnade ümber rajatud muldkindlustus- ehk bastionivööndid. Kõige võimsamad bastionimüürid on Narvas. Vanu bastione leidub aga näiteks ka Tallinnas, Pärnus ja Tartus.

„Töötan praegu ajalooõpetajana Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis on Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1631. aastal asutatud kool,“ ütleb Juske. „Tema poolt samal ajal loodud Tartu gümnaasiumist sai aga 1632. aastal ülikool. Tallinna kuninglikus gümnaasiumis töötas XVII sajandi teisel poolel kantor (kirikumuusika õpetaja koolis – toim) Johann Valetin Meder, kes kirjutas 1680. aastal siin vanima Eestimaa ooperi „Kindlameelne Argenia",“ räägib Juske Rootsi aega jäävast muusikast. 

Tema sõnul kõlab tänasel kontserdil palju rannarootsi muusika, mispärast tuleb jutuks ka rannarootslaste ajalugu. „Rannarootsi kogukond tekkis meie rannikule ja saartele arvatavasti XII või XIII sajandi paiku. Aastasadadega jättis see rahvakild Eesti ajalukku oma unikaalse jälje. 1943. ja 1944. aastal evakueerusid rannarootslased ning ka muudest Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult Nõukogude okupatsiooni eest neutraalsesse Rootsi. Rannarootslaste pärandina on aga Eestis mitmel pool alles rootsipärased kohanimed, samuti rida ehitus- ja kultuurimälestisi. Neist kõige unikaalsem on Eesti vanim säilinud puitkirik Ruhnus aastast 1643,“ räägib Juske.

Ansambel Triskele tutvustab kontserdisarja „Eesti ajastud“ esimesel kontserdil rootsi ja rannarootsi muusikat. Foto: Malev Toom

Jaak Juske ajaloojuttu saab kuulata 20. septembril Tallinnas Suurgildi hoones, kus esineb rootsi ja rannarootsi muusikat tutvustav ansambel Triskele. Kevadeni kestvas kontserdisarjas tulevad vaatluse alla veel Hansa aeg koos ansambliga Rondellus, venestusperioodi muusika, mida esitavad Iris Oja ja kitarrist Kirill Ogorodnikov, ning ärkamisaegne koorimuusika, mida kuuleb  kammerkoori Encore ettekandes.