Mis on sellise läbikäimise mõte,et saada riikide nimekirja linnuke juurde vist. Kuue päevane reis Poola ja võib öelda et õiget ettekujutust veel ei saanud.
Meil 7 suve Poolas käidud. Põhi, lõuna, idaosa on läbi rännatud. Läände pole veel jõudnudki... Läbi rännatud paikadest hakkab selge pilt kujunema. Juba on mõned matkarajad mägedes, kus me teame, et seal käänaku taga on allikas. Juba on mõned kämpingud, kus perenaine meid ära tunneb ja ütleb: "See tüdruk oli ju eelmine kord nii väike!"
Ma mingis mõttes mõistan sind, Lumememm, aga teisest küljest.. Mina ei julgenud näiteks lennukitega lennata, oli lihtsalt lennuhirm. Minu reisid olid ka igal aastal à la Soome/Rootsi/Poola.. Kuhu autoga sai ja aega oli. Aga ühel päeval märkasin ühte imeodavat lennupiletit (oli tšarterreis, kus paar kohta olid vabaks jäänud ja viimasel hetkel müüdi need naeruväärse hinnaga maha, sisuliselt tasuta). Ostsingi lennukipileti ära ja.. hüvasti igaaastane Soome/Rootsi/Poola.. Jäingi lendama. Näen vaeva ja teen kõvasti kodutööd, panen ise kõik oma puhkusepaketid hoolikalt valitud tegevuskavaga kokku - aga selle eest tuleb lõpuks täiuslik seiklusreisi pakett, mille hind oleks "letist" ostes ilmselt viis korda kallim. Kui palju on maailmas riike, kui palju vaadata! Island.. Vanuatu.. Uus-Guinea (elad džunglis korowaidega puu otsas onnis).. Uus-Meremaa.. Austraalia, Vietnam, SriLanka jne jne, Ja Bhutan - üks omapärasemaid, eklusiivsemaid riike, kuhu niisama lihtsalt iga turist sisse ei pääsegi. Rääkimata juba nii "igapäevastest" kohtadest nagu Tenerife, Egiptus või Kreeka.. Ja on ka seal palju toredaid inimesi, sõbralikke, lahkeid. Kui palju kogemusi kultuuridest tuleb juurde.. Tegelikult on see päris valus teadmine, kui see ükskord kohale jõuab, et sa oled seitse aastat kulutanud puhkustele ühes riigis, kui põnevaid riike on tegelikult sadu. Minuga küll nii oli ja nüüd ongi mu aeg planeeritud nii - töö, töö ja töö ning seejärel üks elamusterohke puhkus. Ja nii kolm korda aastas - rutiini ei tekigi.
Aitäh nõuannete eest, hea inimene :) Koos perega on käidud veel mitmel maal. Rootsis, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Taanis, Austrias, Slovakkias Läti-Leedu on kilomeeterhaaval läbi käidud. Poola on lihtsalt nii suur ja huvitav. Elamusterohke puhkus Vietnamis, Dubais või Jaapanis oleks tore küll, aga perega koos minnes maksaks see kogu mu aastapalga. Pealegi rääkis Vietnamis unistuste reisil käinud tuttav, et hotellist lahkudes kattus keha kohe märja higiga ja kogu päeva ekskursioonidest suurt midagi meelde ei jäänud, sest väljas oli lihtsalt nii kuum. Vanuatu- mu lapsepõlve unistuse maa kohta loen reisiblogidest, et ka seal on turist vaid valge rahakott, võõral maal kõndida ei tohi ja niikui valvsuse kaotad, pannakse su maine vara pihta... Seega toimetagu igaüks oma võimaluste ja soovide kohaselt. Soovin Sulle toredaid muljeid uute maade avastamisel :)
Just tulin Moldaaviast, päris äge oli. Moldaavia sees veel Transnistria, seal oli veel ägedam. Lahked ja sõbralikud inimesed, vahvad ajaloolised paigad, kena loodus, lõputult imeodavaid puuvilju jne.
Hispaania veab laevade kaupa omale uusi hispaanlasi juurde. Loomulikult markole meeldib. Moldaavia saadab kõik uued mustad asukad krdile. Loomulikult markole ei meeldi.
see Madison midagi eestisse tagasi kolinud elab kogu talve siin ja joob veini ainult suvel kolib eestisse ei pea siinse soojale vast ja veini ei saa ka juua selle kuumaga.
Ma arvan, et mitte keegi ei näe ega koge kõike igas riigis. Nii ka Marko ja talle tundus, et Moldova ei sobinud ja Hispaania oli parim. Kuidas kellelegi ja oleneb millal.
KOMMENTAARID (30)