Peaks ju kohe kahtlused tekkima, kui looma hind on 3-4x odavam kui tavaliselt. Samuti nurgataguste ostude puhul tuleks inimesele taustakontroll teha. Ning igaks juhuks tuleks nõuda, et koos käiks loomaarsti juures kontrollis. Kui arstlikult tunnistatakse koer täiesti terveks, siis alles võiks tehingule mõtlema hakata. Samas ei maksaks üldse neid üliodavaid loomatõuge osta, kes teab mis tingimustes neid kasvatatakse ja hoitakse. Võibolla ei anta süüagi. Aga iga ostuga kahjuks toetatakse sellist tegevust.
Võtan siin sõna teist korda, kuna mulle lähevad väga korda loomad.. Mul on neist koertest kahju, mitte inimestest, kes selle koerakese kaotasid, kuna tõesti pole reaalne saada puhta tõuline loom sellise hinna eest, selge see peaks olema .Kui soovitakse tõukoera-kassi ja arvatakse, et keegi müüb neid 3-4x odavamalt lihtsalt inimlikkusest, siis peab ikka endal arusaamistes viga olema, see ju puhas risk. Sellel vetarstil on ju õigus- nii kaua, kui selliseid lihtsameelseid ostjaid, nii kaua ka äri käib, elik- igavesti! Seadused meil ka sellised - olematud, trahvid väiksed ja äri õitseb!
Koer linnakorteris on tõeline fopaa, eriti, kui peres lapsed on. Jah, algul on kõik tore, pere poputab pisikest ja lapsed viivad koerakese välja omi asju ajama, kuid hiljem kaob see innukus ära, keegi ei viitsi enam koera karjatada, eriti nädalalõppudel, kus kõik tahavad magada jne. Lemmikut võttes tuleb ka tema vajadustega arvestada, mitte ainult algul teda nunnutades ja siis hiljem eirates.
1000 eurot maksev koer ostetakse 300 eest kelleltki leeduka-lätlase käest kusagil parklas.... nendele ostjatele oleks võinud tõupassi asemel veekeetja kasutusjuhendit ka näidata. vahet pole. ega see loomaarst ka sellest passist midagi välja lugeda ja ehtsust kinnitada ei osanud...
Vähe sellest, et koer ostatakse turuhinnast 3-4 korda odavamalt, kusagil bensiijaama taga parklas, alguses on koer Lätis, siis Leedus - müüja esineb veel ka erinevate nimede alt! Ja isegi see ei äratanud kahtlust. Isiklikult väga kaasa ei tunne, andke andeks. Pärast veel avalikkuse ette oma "kurba" edulugu rääkima minna. Tahtsime 4 korda odavamalt Leedu-Läti koera osta Marika-Janika-Klaarika käest, aga saime tünga..
Tõesti, mul tekib lausa viha selliste ostjate vastu. Nii lolli inimese kätte ei tohiks üldse raha anda. Tänu sellistele need vabrikud saavadki ju ainlult eksisteerida. Ravile tuleks need koerte ostjad saata.
hämmastab mind pigem see, et siiani leidub neid, kes kuskil bensukas pagasnikust x-päritolu koeri ostavad! See on ju AMMU teada, millega tegu! Ja kuni on ostjaid, seni on tööd millerdajatele ja müüjatele! Üks toidab teist, eraldi seda bisnist ei tohi võtta!
vaatasin saadet ja imestada ka enam ei jaksa...tgl ei juhtu ju selliste tegijatega mitte midagi, abs mitte midagi.Katrin Lust voitleb taiesti tuulevskitega, no tuli vetamet ja lasi loomakesed ara viia, onneks, aga koeraari jatkus KOHE, SAMAS NURGA TAGA!!! Sest nad teavad, et politsei ei tee midagi ja kohtusse andmiseks pole ju kohe mingit alust... Mannetu on see inimlik maailm, kasuahnus ja julmus valitseb taiega!
Need eesti inimesed olid ka peast päris haiged , 300 sotiga tahavad passiga Jack Russeli? Kui jumal mõistus jagas, siis marika ja margus olid nurga taga koni kimumas, ja ka nende pärast on need Leedu vanamutid edasi äri tegemas
kusjuures no ei ole seda tsäkkrassellibuumi, ei ole! Kutsikaid saab ka korralikult kasvatajalt odavamalt, erinevate kokkulepetega ja kindlasti allkirjastatud ostu-müügi lepinguga! Soodsama hinnaga ja kehtivate tõudokumentidega saab ka idanaabritelt, tuleb vaid veidi taustatööd teha. Eestis oli millalgi ka suur talli-tsäkkrassellitootmine, paberiteta ja poolmuidu, mõned isegi sarnanesid tõukoertele. Uskumatu ükskõiksus ostjate poolt! Nad ostaksid vist ka tonnise telefoni bensuka tagant autost ning kodus imestaksid, et - imelik, ei hakkagi tööle... Ja siis on igal aastal meedias hala, et keegi kuskil tundmatu päritoluga "tõukoeri" parseldab ja need hiljem haigeteks ja tõututeks osutuvad. IGAL AASTAL, enam ei suudagi meenutada, kui kaua. Isegi see hoiatus, kui kõrgharitud kohtunikuproua samamoodi tsivavva omanikuks hakkas - isegi see ei aidanud! Vaadake peeglisse - KUS on asja tuum? Tuum on ostjates - kui neid ei ole, siis ei ole ka petturmüüjaid! Jooge ikka MMS-i ja saatke raha Nigeeria vaestele pritsidele, kummardage nõidnaastjasid!
Miks me elame maailmas kus lihtsalt raha eest tehakse kõike, jumala kopp ees sellistest, ausalt tuleks sõda laseks ise ka selliste pihta märki ole sa Eesti oma või mõni muu
Tundub, et see suur NO skandaal, mille Lust üles ajas oligi Lusti enda väljamõeldis. Ausalt, ei usu neid lustilugusid enam, kõik lood jäävad pooleli- tõenäoliselt polegi seal midagi kunagi taga. Ilmselgelt ongi koerakauplejad Lusti tase, keerulisemate asjadega ta hakkam ei saa.
.... , vanasti öeldi ka seda , et "ütle , kes on sinu sõber ja ma ütlen , kes oled sina" Sadiste ei poputata isegi mitte vanglas , palun pöördu arsti poole.
No mis on viga ühel ausal krantsil kui hobi või teatud tõuomaduste poolest just kindlat tõugu vaja pole? Miks on vaja teistele näitamiseks "tõukoera laadset"? Inimlikust seisukohast on mul muidugi koera ostjatest väga kahju, aga selles valdkonnas tuleks inimesi ikka kõvasti harida! Kui sa nagunii ei hakka käima näitustel ega vormima aretuskoera või kui just teatud omaduste poolest pole vaja kindlat tõugu, võta siis üks aus ja kordumatu krants!
Harimist on kindlasti vaja, see on õige. Aga vot harima peaksid need, kellel ise asjast arusaam. See, mida sa, Ohh, kirjutad, ongi tüüparusaam tõukoerandusest. Kui ei taha käia näitustel või tegeleda aretusega, pole tõukoeral mõtet. On küll mõte - just seesama koera tervis on üks suur mõte. 1. Paberitega tõukoeral on kasvataja, kes ei saa enne hakata asjaga tegelema, kui on omandanud algteadmised ja sooritanud eksami. Need teadmised ei puuduta mitte näitusi vaid valdavalt koerte tervist ja koerandusega kui hobiga tegelemist reguleerivaid seadusi. 2. Koera tõutunnistusel on kasvataja kirjas oma täisnimega, nüüd ja igavesti, mitte nii, et täna Pille ja homme Malle. Seega konkreetne isik ei kao kuskile ja on abiks ja omab vastutust, kui peaks vaja olema. Lisaks sõlmitakse ostu-müügileping, mis jääb toimunud tehingut kinnitama. Müüja ei saa sulle homme vastu jalutada ja teha nägu, et näeb sind esimest korda. Lisaks on kennelnimi kasvataja kaubamärk ja keegi ei soovi määrida enda nime parklas auto pagasiruumist haigete kutsikate müügiga. 3. Koera esivanemad on teada vähemalt 3 põlve (valdavalt palju rohkem), ei teata mitte ainult näitusetulemusi, vaid ka tervist, sest enamikul tõugudel on kohustus teha enne paaritust terviseuuring. Eesmärk on just see, et järglasi saaksid terved koerad. Terve koera mõiste alla käib ka see, et on keelatud emase koera liiga sage paaritamine, et loom jõuaks taastuda. See on üks tõenäolisemaid asju, mille vastu on paberiteta koera puhul eksitud, sest rahamasin peab ju töötama niipalju kui võimalik. 4. Näitusetulemus, mis paljude arvates oleks nagu tõukoera omamise ainuke point, et saa samuti olla hea, kui loom ei ole heas vormis. See, et koer tehakse enne näitust korda (pestakse ja kammitakse) on asja nö esteetiline pool, aga teine pool on see, et hinde andja on reeglina kogenud asjatundja, teda kammi ja shampooniga ära ei peta. Kui koer ei ole heas vormis, ei liigu korralikult (põhjuseks nt kehaehituse vead, liigesehaigus, ülekaal), ei oma head karva (aga seda saab omada vaid terve koer), ei oma korras hambaid, ei ole näituselt head hinnet loota. Nii et sellel, mida paljud peavad vaid edevuse laadaks, on taaskord koera tervisega kõige otsesem seos. 5. Tõutunnistus on garantiiks, et koer on kiibitud, eakohaselt vaktsineeritud, teda ei müüda liiga noorelt - ilma neid nõudeid täitmata tunnistust lihtsalt ei väljastata. Kindlasti jäi midagi kirjutamata, aga ehk on seegi abiks mõistmisel. Ei ole see tõutunnistus mingi udupeen paber, mis moodustab enamiku kutsika hinnast. Selle väljastamise hind on hetkel 15 eurot ja ta on koerale samasugune dokument nagu inimesele ID-kaart. Nii et ei ole mõtet tõukoera kasvatajalt küsida, et kas saab muidu 1000 eurot maksva kutsika 100 euroga, kui tunnistust ei taha. Paber ei maksa, vaid see töö, mis selle saamiseks tehakse ja kasvatajapoolne eluaegne vastutus. Aga saade oli tõesti väga pseudovärk. Mille nimel siis võideldi tegelikult? Koeranduses korra loomisest oli asi küll kaugel. Haiget saanud egod ületasid mõistuse ja Lust kogus olukorra pealt feimi. Neid märke, mille pealt aduda, et tegemist on millerdajaga, oli ju musttuhat, iga vähegi mõtlev inimene oleks märganud. Aga ikkagi osteti kutsikas ja kui ta poleks haigestunud ja surnud, ei segaks see fakt, et tegelikult toetati ju ise millerdamist, täna mitte kedagi. Kui aga ämbrisse astuti, hakati suurteks õigluse eest võitlejateks. Mul oleks peale sellist asja tükk aega tegu, et punastamata peeglisse vaadata, selle peale et oma idiootsust teleka kaudu ilmale kuulutama tulla, ei tuleks iialgi.
KOMMENTAARID (42)