On mõni inimene peast ikka soe,leidis millega uhkustada. Rõvedad on need pildid,nahk ka rikutud. Oleks metsas hagu raiunud,siis ma saan aru,et midagi on teinud kasulikku.
see on sama kui tütarlaps ostab endale ilusa kleidi ja kannab seda kohustuslikult kuni surmani. Sama, kui noormees ostab omale ilusa särgi ja kannab seda iga päev surmani. Sest neid ei saa ära võtta. Asi on mõeldav, kui inimene on tätoveerimise ajal arenenud sellele vaimsele tasemele, millel enam edasi arenemist ei ole.Olgu siis igavene, igaks eluperioodiks sobiv "kunst" su isiklikul kehal, sinu muurtumatu identiteet.
Veider, et tätoveeritud ja põneva välimusega indiviide seostatakse vangide ja maailma vanema ametiga, samas ennast surnuks grillivaid kunsttissidega olevusi peetakse norlaanseks. Topivad oma huuled botoxit täis ja käivad ringi nii, et kõik välgub. Häbi peaks olema!
Ma arvan, et tätoveeringud ei meeldi vene ajal elanud inimestele. Siis olid tätoveeringud ainult neil, kes kinni istunud. Kiilaspeaga sama lugu - vene ajal aeti kartsas istunud meestel pead kiilaks ja selle järgi huligaane tuntigi ära. Meie ajal noored ei seosta tätoveeringuid ja kiilaspeasid kriminaalse maailmaga kuna nende sündides oli maailm juba muutunud. Selle järgi saab ka teada, kas kommentaator on noor või vana - noortele tätoveeringud meeldivad.
olen veneaegne ja tõepoolest teevad tätoveeringud mu südame pahaks. Küllap kannataksin need välja ja saaksin aru, kui need oleksid mahapestavad, tehtud mingis romantilises või muus imelikus meeleolus. Miks mitte veidi mängida, tähelepanu saada ja rõõmus olla. Kõik ei ole ju kunsti tasemel, mida tätoveeritakse sulle alatiseks. Ja kui olekski kunst, siis isegi kunst teeb oma muutumises uperpalle, nii areneb ka inimene, saab targemaks, küpsemaks ja on kole, kui pead kandma oma nahal nooruse rumalusi.
See on venelastelt meile levinud komme.Taanis ei võeta selliseid ka elukutselisteks sõjaväelasteks,kuna võib tekkida nahavähk ja haavata saades,paranevad haavad väga halvasti.Aga,no,las pjutja sõjaväelased,siis teevad seda endaga,kui soovivad.
tegelikult on see pigem soomlastelt ülevõetud komme - seal neid värvilisteks joonistatud naisi hulgaliselt näha. Eks neist paljudel seda nahapinda kah omajagu, lasevad sinna lotendavale ihule joonistada oma kasse ja koeri. Noorena võib veel enamvähem OK paista, kuid kui pensioniiga käes, siis vast nii kena enam ole ja neid lapsikuid pilte piinlik näidata. Mina soovitaks neile, kes värvitud ihu näidata tahavad, kasutada selleks niisugusi joonistusvahendeid, mida saab ajapikku maha pesta ja ei ole püsivad. Sedasi on võimalik uusi pilte joonistada ja muuta stiile jms., kombineerida rõivaste, ehete ja soengutega - oluliselt loomingulisem ja huvitavam, vaheldusrikkam. Ja kui isu täis, saab joonistustest lihtsalt lahti.
Meie teenindussfääris firmas ükski tätoveeritud või või neete täis töösoovija tööd ei leia ja sama reegel kehtib ka näiteks paljudes lennufirmades, kus iga töötaja esindab firmat.
see on mingi eriline psüühikahäire - enesehävitamine ja -näitamine üheskoos. Ja seda 21.sajandil, mil naha värviliste piltidega katmiseks (ja eemaldamiseks) on ka leebemaid (ajutisi) võimalusi. Üks erand on ja see on vitiliigo pigmendiga katmine, mis aitab pigmendita laike kaitsta. Tätoveerimine ise on väga vana ja mõnedes kultuurides olnud väga ammu kasutusel, täpset põhjust ja kindlat staatust ei olegi teada. https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-3623874/Siberia-s-tattooed-princess-revealed-2-500-y...
Ma arvan, et Õhtuleht võiks kirjutada artikli tätoveeringute eemaldamisest, viidates siis konkreetsetele teenusepakkujatele ja klientide kogemusele. Arvan, et tätoveeringute eemaldamine on tulevikuala, varem või hiljem soovivad paljud oma erijubedatest pildikestest lahti saada.
KOMMENTAARID (43)