BAARI-MADISE BLOGI | Pidin Elina Bornile tõestama, et ma ikka elus olen - kaunitar arvas, et olen ammu juba surnud (34)

Parrots lounge'is püüdsin gin-gurmaani mängida ning jõin Hendricksi toonikut kurgi ja pipraga. Kuulasin lummavat klaverimuusikat ja vaatasin hukkamõistvalt 
Läti turiste, kes süüdimatult igat oma jooki pildistasid ja hashtag'e tippisid.

Kõige-kõigem Ines sattus ka samasse lokaali. Mu rõõm oli sama suur, kui lastel, kes said peale ahistamisskandaali Michael Jacksonilt miljoneid. Ma olen Inese suur, suur fänn. Ja see oli nii ilus lõpp reedele ja kell lõi alles kesköötundi.  
Taksosse ja teel koju. Ja siis helistas Heti..., teate küll, see kõva peoloom. 

Oh, kell oli 4.30 kui lõpuks koju jõudsin. Gin kõrvetas sees ja tekitas juba enne tudule minekut peavalu. Ka Räägupesa hamburgerikaste oli pükstele ja särgile oma jälje jätnud. Fantast oli alles ainult pudelikork taskus. Wow, milline suurepärane pidu oli Sveta Baari sünnipäev! Kõik staari-hakatised ja wannabe'd olid kohal. Isegi Kroonika ei suudkas oma glamuuripeole nii suurt staari-power'it kokku meelitada. Juttu jätkus kõigiga. Polnud aega tantsukski.

Nautisin uute ja endiste peokaalsate seltskonda täie rauaga. Kirkaim hetk oli see, kui pidin Elina Bornile tõestama, et ma ikka elus olen. Armas neiu  
arvas, et ma olen surnud (vähemalt nii naised saunalaval olid klatšinud). Mnjah, ega peo lõppedes tõepoolest enam eluvaimu sees polnud. Võrratu, võrratu  
pidu!

Ja kuna eestlased on nüüd kõik hipsterid, nii looduslikud ning öko-ja vegani usku ning festivalide armastajad, siis loomulikult tuli mulgi Uue Maailma päevadele minna. See on tegelikult lihtne laadapäev, kust saab rasvaseid pirukaid, Pauligi kohvi, õlut ja hirmsa klounimaskiga mees puhub lastele õhupalle ja voldib neist viieka eest loomi.

Udupeened hipsterid on tegelt tavalised pered. Emad on vahetanud retuusid teksade vastu, aga kole dressipluus jääb ikka selga ning visanud baleriinisussid varvaste otsa. Taist ostetud Michael Korsi või Guessi kott õlal ja odavad prillid näos kinni. Et olla vallatu, on haaratud peenralt närtsinud karikakar ja visatud patsi vahele. Isad aga on võtnud suurema riski ning tõmmanud ühe augu võrra rihma koomale, et  õllekõht päris maani järgi ei lohiseks. Autovõtmedki pandud vööle ja spordiprillid ette. T-särk peab olema kas CK vôi Hilfiger ja kelle Mastercard kannatab, siis mõnel ka BOSS polosärgilt suurelt vastu vahtimas. Kilomeetrite kauguselt on papade Old Spice'i või Armani Acqua di Gio lõhna tunda.

Lastelegi on puhtad riided selga pandud. Poisipõnnid püüavad välja  
näha oma isade moodi ja plikatirtsud on uputatud tüllseelikutesse nagu  
käiks minimissi valimine. Ühes käes õhupall ja teises šokolaad ning  
aeg-ajalt pistavad nad röökima, kui suhkruvatist või klounist peatumata mööda  
kõnnitakse. Ma ei pidanud kaua vastu. Kähku Pegasusesse pohmelli tapm,a  
prosecco'ga.

Nädalake taastusin kodus diivanil pere keskel. Ema tegi süüa ja poputas mind. Olin kui lumehelbeke, kes sobis ainult diivanikaunistuseks. Ma ei raatsinud end liigutada sentimeetritki. Magasin, vaatasin  "Vapraid ja ilusaid" ning tennist. Nii palju oli mitte midagi teha.  

Eestlasele omaselt kihutasime vennaga Lätti alkorallile. Oh, milline uhke tunne see oli! Võtsin poodi sisenedes kõige suurema käru, sõitsin süüdimatult aeglastest ja vanuritest üle ja kihutasin riiulite vahel ringi nagu pöörane. See on uskumatu vaatepilt, mis toimub! Inimesed lausa ronivad redelitega kõrgele lae alla, et viimanegi viinapudel kätte saada. Püha püss! Arvasin, et see on  
müüt. Nüüd, oma silmaga kõike seda nähes, mõistsin kuidas inimesed tõesti tonnides odavat alkot kokku ostavad ja siis sellega tagasi Eestisse põrutavad, silmad võidurõõmust säramas. Vaese norrakana piisas mulle neljast šampanjast. Ristike kirjas ka Iklas käigust.

Enne puhkuse viimast etappi käisin sõbra farmis. Olge mureta,  
see polnud Priit Toobal, kes mind enda juurde meelitas. Päris loomad,  
ehtne sõnnikuhais. Oh! Mul olid just uued papud jalas. Kõndisin  
olematutel kontsadel, et oma kalleid jalatseid mitte määrida. Hoidusin lindudest ja loomadest eemale nagu Savisaar kohtust – ei tahtnud pisematki poriplekki endale külge. Leidsin kõige turvalisema nurga, kus pisikesed tibud ei ründaks, kanad ei kaagutaks, sõnnik ei haiseks ja koledad kalkunid ei  
rikuks pilti ning taas poosid, poosid instasse kirja. 

Ja laupäeval jooksin sportlike inimest eest pakku. Tallinna maratonile olid kõik über-tervislikud kogunenud. Hüppasin laevale ja kihutasin Soome peole. Helsingis oli järjekordne unistus täitumas. Ei see polnud Jenkki näts, Tupla šokolaad, ega ka purgike Lapin Kulta õlut. Mu lemmik drag queen Bianca Del Rio oli esinemas. Olen tema esinemisi juba viimased viis aastat otsinud aga kunagi pole leidnud sobilikku võimalust selle nägemiseks. 

Mu jalad lausa värisesid, kui temaga ühele pildile sain. Sõnu ei saanud suust välja ja keha tõmbles kui pooletoobisel. Mul olid ostetud piletid meet & greet'i jaoks ning istekohad esiritta, kus ta näeks mind selgelt ja mina saaksin talle lehvitada nagu tiinekas Justin Bieberi kontserdil. Seda ei juhtunud. Ta palus mul Q&A ajal püsti tõusta. Valas mind sarkastiliste solvangutega üle nii, et kogu kontserdimaja publik naeris. Ma olin selle igati ära teeninud, sest eesmärk oli olnud mul hoopis oma sõber piinlikku olukorda panna. Karma. Aga mu haiglane tähelepanu sai rahuldatud ja jällle sai end lolliks tehtud. Nii tore juu!

Šoppasin Stockmannis, lürpisin chai latte't, flirtisin kohalike poistega DTMs (või olid need juba Lapimaa päkapikud, kes käisid piilumas häid ning halbu lapsi) ja hot shot'e kallasin sisse paarikaupa korraga. Suurepäraselt lõbus ja meeleolukas lõpp puhkusele.

Palju oli olnud plaanimist, kuid ka suuri unistusi täitus viimase kolme nädala  
jooksul kuhjaga. Iga hetk on jäädvustaud nii pildile, kui ka mällu. Seiklusjutte järgmisteks õhtusöökideks sõpradga on kogutud kuhjaga. Ma olen selle kõik ära teeninud! Suvi on läbi, lehed kollased ja plätud asendunud kummikutega. Iga ilus asi saab kord otsa ja suvepuhkus on läbi. Ma olen teel tagasi oma pimedasse Norra koopasse. Aga sügis on alanud ja juba novembris ootavad mind kaks uut ja põnevat puhkust.

Viimane boarding just hakkas, aidaa!