Meelis Atonen: alles veebruaris soovisid mu isa ja Maestro teineteisele tervist ja jõudu... neil oli üks vastane (7)

"Alles nädalavahetusel treener Urmasega, kes Pühajärve maleturniiri korraldaja ning tänu kellele mu isagi seal korüfeedega mänginud, trehvates rääkisime Maestrost. Kuidas ta tervis on ja kuidas tahaks... aga ei oskagi nagu midagi.... Olime kui ujevil poisikesed, pelglikud ja pisut hirmulgi. Ise ehk mitte enam päris poisikesed. Rääkimas asjust, millest ei tea ja samas loodad. Nüüd, vaid mõned päevad hiljem kurb uudis. Roman Baskinit ei ole enam," kirjutab Atonen Facebookis.

"Mulle jääb alatiseks meelde suvelavastus aastate tagant Kurgjal. O'Neilli "Iha jalakate all". Lavastaja Maestro Roman Baskin. Rahvast oli palju, kohti vähe. Kätlin sai tribüünile, aga mina kuidagi loovutasin koha kellelegi ja istusin sõna otseses mõttes kitsale vanamoodsale aiale. Maestro tuli samasse etendust vaatama, teretasime, ta tundis mu istekoha (või kõõlumise) pärast muret, aga ma lõin käega. Etendus algas... Milline mäng, tempo, möll, kirg, armastus, vihkamine, higi, elu... Katariina Lauk, noor Kaljujärv ja vana Kark.... See oli võimas, see oli kokku Roman Baskin. See istekoht... ma ei tundnud midagi, sest etendus neelas mu täielikult. See oli Roman Baskini "Iha jalakate all." See oli vapustav elamus! Aitäh, Maestro!"

"Alles veebruaris soovisid isa ja Maestro minu vahendusel teineteisele tervist ja jõudu. Neil oli üks vastane. Nüüd, napid pool aastat hiljem, mängivad nad malet taevastel avarustel. Ja meil võivad korraks pisarad joosta. Mälestades ja meenutades. Ja siis elame edasi!"