ARVUSTUS | Kultuurisaate „OP+“ uus tulemine. Kaks pead on ikka kaks pead. (10)

Minu kadunud ema ütles ikka, et neljapäev on uute asjade algatamiseks parim päev. Kust pärines tema arvamus, et mäleta, aga ta oli tark naine. Nii et ka selles mõttes kütab uus päev positiivseid kirgi.

Aga kõige olulisemast. Nüüd on siis „OP+“-il kaks saatejuhti. Miks just Margus Tabor? Aga kes siis veel? Tabor on näitleja, nii et esinemisoskust on tal kuhjaga, pluss on ta fantastiline lugude jutustaja, mida kinnitab tema Hiiumaal juba neljandat aastat etenduv monotükk „Mamma lood“. Ja küllap ka ealises mõttes on ta Kilumetsa kõrvale mees parimates aastates.

Kohe alguses lubab Kilumets: „Kõike rohkem, aega, teemasid ja inimesi.“ Vaatame. Tibusid loetakse sügisel, ütleb vanarahvas. „OP+“ puhul tuleks sügis vist küll kevade ehk siis hooaja lõpetamisega asendada.

Esimene intervjuu ongi uue saatejuhi Taboriga ning see on huvitav ja inimlik. Pildi nurgas konutab küll „Tõe ja õiguse“ esimene osa, aga ei minda kohe Andrese ja Pearu hingede kallale, vaid Margus räägib oma majaehitamise loost, mis teeb loomulikult heas mõttes kadedaks. (Kuigi hiljem saab selgeks, et Tammsaare pole lauanurgale puistatud juhuslikult, sest Märt Avandi räägib hiljem „Elu ja armastuse“ lavastusest Endlas.) Aga tagasi päris elu juurde. Väljas on 30 pluss ja mees aastates viiskümmend pluss räägib saates „OP+“ oma kätega maja ehitamisest. Muidugi teeb kadedaks, sest minu jaoks on see rong ehk siis maja ehitamine läinud.

Saate esimene päris külaline Märt Avandi ei olegi ehk nii väga suur üllatus, sest selle suve kas just kõige suurem teatri üllatus, aga kahtlemata suurim oma mastaapsuselt oli Narva Kreenholmi manufaktuuris mängitud „Kremli ööbikud“, kus peategelast Jaak Joalat kehastas just Avani. Ja tuletagem meelde, et Joalaga on seotud ka

Kilumets, kellelt kolm aastat tagasi ilmus raamat „Jaak Joala. Kuulsuse ahelad“. Nii et kaks Joala asjatundjat omavahel. Küll kõlas natuke kummastavalt ja isegi ehmatavalt Avandi avaldus, rääkides näitlejatööst laiemalt, et tema elukutse pole väga tõsine. „Seda ei tohiks väga tõsiselt võtta ja ma ei võta seda väga tõsiselt,“ deklareeris Avandi. „Sest elus on olulisemaid asju kui minu töö.“ Milles tal omakorda on mõistagi õigus.

Järgmine külaline Andrus Kivirähk haakub väga hästi eelmise intervjuuga, sest „Elu ja armastuse“ teema jätkub Tammsaare dramatiseerijaga. Miks Kivirähk on Tammsaarega nii palju tegelenud? „Tammsaare on nagu maardla, kus sa võid kaevata ja kaevata ja leida väga erinevatest rakurssidest tema maailma,“ kõlab ilus vastus.

Samas on nii armas, kui tohutult produktiivne Kivirähk tunnistab (natuke vist ka epateerides), et tema päevad mööduvad logeledes, kus ta kirjutamisele pühendab tunnikese. Võtab kadedaks. Nagu seegi, kui palju ta suvel raamatuid on lugenud. Eks ole, tuleb teha valikuid. Kes võõpab sauna seina, kes loeb raamatuid.

Kolmas külaline on laulja, filmimees, teatrikunstnik ja kes kõik kes veel Hardi Volmer, kes tutvustab meile Dokfoto keskuses avatud fotograaf Luca Berti näitust „Silma pilk. Portreed ja maastikud.“ Näitus on kindlasti huvitav, aga selles intervjuulõigus tõuseb õigustatult ikkagi esiplaanile Volmer ise, kelle uut mängufilmi „Johannes Pääsukese tegelik elu“ me ju suure huviga ootame.

Kilumetsa intervjuu Luca Bertiga polnud ehk enam seda masti ja rohkem oleks tahtnud näha tema fotosid, kui nende piltide tagamaade lahiseletamist. Kuigi tema võrdlemine Johannes Pääsukesega oli muidugi huvitav.

Ja siis. Kui Kilumets kohtus näitleja ja tõlkija Peeter Volkonskiga Armeenias, hakkas tunduma, et see lõik oleks võinud jääda juba järgmise saate tarvis ning hooaja esimene „OP+“ oleks võimud lõppeda Andrus Kivirähu luuletusega. Kes vaatas, saab aru, mida mõtlen.

Kokkuvõttes: tubli töö. Jään ootama järgmist „OP+“-i. Ei saa öelda, et esimene vasikas läks aia taha. Mida paljude telesaade puhul tuleb paraku tõdeda.