12 MUREPUNKTI PAGULASTEST ÜLIKOOLIDENI: Europarlament hääletas Ungarit tauniva resolutsiooni poolt (69)

Resolutsiooni toetas 448 rahvasaadikut, vastu oli 197 ning hääletamata jättis 48 saadikut. Resolutsiooni kohaselt näeb parlament Ungari poliitikas tõsist ohtu Euroopa Liidu põhiväärtustele.

Resolutsioonis on kirjas 12 punkti, mis Ungari puhul murekohtadeks on:

• põhiseadusliku korra ja valimissüsteemi funktsioneerimine
• kohtusüsteemi ja teiste institutsioonide sõltumatus ning kohtunike õigused
• korruptsioon ja huvide konfliktid
• privaatsuse ja andmete kaitse
• sõnavabadus
• akadeemiline vabadus
• usuvabadus
• kogunemisvabadus
• võrdne kohtlemine
• rahvusvähemuste, nt roma mustlaste ja juutide õigused ning nende vähemuste kaitse vihakuritegude eest
• asüülitaotlejate, pagulaste ja migrantide põhiõigused
• majanduslikud ja sotsiaalsed õigused

Need on süüdistused, mida peaminister Orban ise europarlamendi ees eitas. Teisipäeval kirglikult saadikute ees esinenud Orban väitis, et tema riiki solvatakse ja šantažeeritakse.

Resolutsioon ei ole iseenesest veel karistus, vaid ettepanek Euroopa Liidu Nõukogule Ungari rikkumisi uurida ning vajadusel rakendada ELi lepingu artikli 7 lõiku 1 - ehk inimkeeli päris ametlikku hoiatust, mille eiramisel võetakse kasutusele lõigud 2 ja 3 ehk lihtsalt öeldes karistusmeetmed. 

Kui varem on sarnases olukorras olnud Poola, siis Ungari on esimene liikmesriik ELi ajaloos, kelle vastu soovib seitsmendat artiklit rakendada just liiduparlament. (Poola puhul oli see Euroopa Komisjon ning parlamendi ette pole see juhtum veel jõudnud.) Konks on selles, et seitsmendas artiklis sätestatud karistuse määramiseks peab olema kõigi liikmesriikide nõusolek ning nagu võib arvata, ei ole Poolast praegu euroliidule suurt sõpra. Kui see aeg peaks kätte jõudma, hääletaksid Poola ja Ungari suure tõenäosusega vastastikku üksteist soosivalt.

Ka Eesti eurosaadik Urmas Paet selgitab, et Ungari riiki ei oota otsekohe ees mingid karistused. Samuti ei ole tema sõnul tegemist üllatusega ei Ungari ega Euroopa Liidu jaoks. Ungariga on probleeme olnud aastaid ning ehkki meedia tähelepanu neile võis koonduda migratsioonikriisi raames, lükkab Paet ümber väited, justkui oleks ELi-Ungari vastasseis tekkinud alles viimasel paaril aastal ja ainult migrantide pärast.

See ei ole seega Ungari valitsuse jaoks mingi välk selgest taevast, et Euroliit nende valitsuse tegevust taunib? „Ei, seda kindlasti mitte. Tegemist on süsteemse, aastaid kestnud kaugenemisega printsiipidest, mis euroliitu koos hoiavad,“ vastab Paet. „Euroopa liidus olemiseks on selged kokkulepped ja reeglid, olulisim osa puudutab põhiõigusi ja vabadusi, Ungari valitsus on neid sisuliselt aastaid rikkunud.“

Ta toob näiteks korruptsiooni ning rahaga, sealhulgas ELi toetustega ebaseaduslikult ümber käimise, piirangud ajakirjandusvabadusele, kohtunike sõltumatuse vähenemise ning inimõiguste rikkumised.

Eesti saadikutest hääletas resolutsiooni vastu ainult Igor Gräzin.