Tiina Kangro | On selge diskrimineerimine, kui bussijuht palub bussist lahkuda puudega reisijatel, sest nemad pileti eest ei maksa (19)

Tiina Kangro, riigikogu Isamaa fraktsiooni liige: Puuetega inimeste õigus sõita (teatud puuete puhul) riigisisestel liinidel tasuta ja transpordiettevõtte kohustus neile seda võimaldada on ette nähtud ühistranspordiseaduses ja ka Taisto veebilehel on selle kohta info korrektselt väljas. Ka soodustusele õigust omavad inimesed ostavad pileti, aga selle hinnaks on märgitud 0 eurot.

Seadusest ei tulene transpordifirmale kohustust eelistada puudega inimesi ega neid igal juhul peale võtta – näiteks, kui piletid on välja müüdud, ei pääse ka puudega inimene sellele bussile või rongile sõitma. Sama on ka vastupidi: kui soodustusele õigust omav inimene on ostnud 0-eurose pileti, siis ei ole bussijuhil mingit õigust teda sõidukist maha tõsta sel põhjusel, et pärast teda, kui buss juba täis, tuli veel keegi, kes pileti eest maksab.

See tähendab teisisõnu, et kõik pileti ostnud sõitjad on võrdsed. Kui bussifirma või bussijuht isiklikult on müünud ekslikult bussi „lõhki“, siis on tegelikult kõigil pileti ostnud reisijatel õigus eeldada, et nad ka kohale viiakse. Nüüd on juba transpordiettevõtte kohustus olukord parimal moel ära klaarida. Selleks on erinevaid võimalusi.

Selge on, et bussi ei mahu rohkem sõitjaid, kui seal on kohti. Järelikult on loogiline, et maha jäävad need, kes ostsid pileti viimasena – sõltumata sellest, kas või kui palju nad pileti eest maksid. Olgu lisatud, et alati võib kohapeal ka küsida, et kas keegi oleks nõus vabatahtlikult oma pileti vahetama järgmise reisi peale, olgu siis ettevõtte-poolse kompensatsiooniga näiteks.

Arvata muidugi on, et keegi maha jääda ei taha, ja siis jäävad paratamatult maha viimased piletiostjad. Neile peab bussifirma nüüd tagama läbirääkimiste teel kas kiireima võimaluse vahetada pilet järgmise sõidu peale, tagastama piletiraha või miks mitte ka leidma kiirelt mõne lisavõimaluse, et sihtkohta jõuda.

See, kui bussijuht otsustab tõsta maha puudega reisijad ainuüksi seetõttu, et nemad ju pileti eest ei maksa, on see selgelt diskrimineerimine. Samuti oleks diskrimineerimine see, kui bussijuht otsustaks tõsta bussist maha suvalise piletiga reisija, kuna pärast piletite väljamüümist ilmub puudega inimene, kes tahaks ka bussile pääseda.

Euroopas kehtib hulk reegleid, mis näevad suuremate reisitõrgete puhul ette ka rahalise kompensatsiooni reisijale. Lennureisidel on näiteks tavaline, et kui tõrge on pikem, siis hüvitatakse reisijale kulud (toit, majutus) ja teatud juhtudel makstakse ka rahalist kompensatsiooni kannatuste eest.