GALERII | Estonias esietendus EV100 ballett „Keres“, mis pakub nii mürtsuvaid bassihelisid kui ka vaikuseminuteid (6)

Ebatavalises balletis musitseerib orkestri asemel kuuepealine ansambel YXUS Ensemble, ent täies koosseisus laulab Eesti filharmoonia kammerkoor. Muusika on modernne, kohati elektrooniline ja mürtsuv. Kõlab ka varem salvestatud helisid, näiteks malenuppude kukkumise või malelaual lohistamise hääl või malepublitsist Merike Rõtova meenutused Keresest.

Kuue balletitantsija varjud tekitavad lava valgel põhjal varjuteatri. Efekti lisavad nõukogudeaegset suletud ühiskonda sümboliseerivad klaaskastid, milles istuvaid muusikuid ka pillimängu ajal ringi sõidutatakse. Prožektorid tekitavad põrandale maleruudustiku.

Ballett kujutab muu hulgas, kuidas Pauli ema, kes kartis isa mängukire jätkumist pojas, viskas Pauli malendid tulle; kuidas Kerese ja president Pätsi vahel toimus salapärane kohtumine nelja silma all; kuidas Keres püüdis perega põgeneda Läände, kuid kaater ei tulnud ja tema valge unistus elust vabas maailmas pühitakse punaste poolt minema. Muidugi on etendusse põimitud ka Kerese malekohtumised erinevate vastastega, näiteks Capablanca ja Botvinnikuga, ning Pauli ja tema naise Maria Kerese ilus armastuslugu.

Lavastus algab ja lõppeb pika vaikusega. Lõpuminutid manavad esile vaikuse, mis valitses Tallinna tänaval päeval, kui Paul Keres saadeti viimsele teekonnale. Kõlama jäävad vaid tuulevilin ja õrnad loodushääled. Aplaus esietenduse lõpus oli see-eest vali ja pikk, kardin avanes uuesti kolm korda.

„Kerese“ lavastaja ja koreograaf on Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, libreto autor Andri Luup ja kunstnik Ülar Mark. Tantsutrupp on väga rahvusvaheline, ainsa eestlasena kuulub sinna Cristina Krigolson. Ülejäänud tantsijateks on Benjamin Thomas, Francesco Piccinin, Iago Bresciani, Carlos Campo Venico ja Abigail Mattox.

Nagu balleti loojad kinnitavad, esindab iga tantsija mingit killukest Keresest. Kelles on aristokraatlikku sõbralikkust, kelles kunstilist ülevust, kelles uljust ja loomingulisust, kelles intelligentsust ja viisakust, kelles kodu- ja perekonna armastust.

„Kerest“ näeb Estonia laval ka 10. septembril, päev varem aga Tartus Draama festivalil. Sügise jooksul etendub ballett ka Helsingis ja tuleval aastal Kerese sünnilinnas Narvas. Esietendusel võis silmata mitmeid Aasia produtsente, kes lavastuse vastu huvi tunnevad.