Kerli naasis aprillis pärast 11 aastat Ameerikas elamist tagasi Eestisse. Naine tunnistab, et Los Angelese betoondžungel pole õige koht tema metsikule südamele. "Ja äkki lihtsalt on nii, et 21 miljoni inimese pulss on metsiku hinge jaoks vägivaldne ning selle asemel, et saada sitkemaks, tahan ma muutuda õrnemaks."
"Ma ärkan enamikel päevadel, unistades oma teisest elust metsikuses, kus ainsad hääled on linnud ja loomad, kes elavad oma elu ilma mingisuguse päevakavata. Kus õhk on kopse lämmatavalt puhas ja kus ma ei kanna peaaegu üldse jalanõusid, sest need tunduvad ebavajaliku piirdena minu ja maa vahel. Su unistuste muutumine on normaalne. Muutumine on normaalne.
Istudes oma LA tagaaias, ostsin ma jällegi üheotsapileti, et minna. Mu raamatud on pakitud, et esimest korda 11 aasta jooksul minuga kaasa tulla ja nii hea on teada, et maailma serval ootab mind tükike taevast, mis ei tuhmu ning mida ei saa keegi mult võtta. Räägin teiega peagi metsast," kirjutas naine Facebookis.
Tundub, et Eesti metsik loodus on Kerlile hästi mõjunud!
Kommentaarid