RIIGI RINGHÄÄLINGU DIREKTOR: Fred Olbrei oma kabinetis 1930. aastate lõpus. Foto: (Perekond Olbrei erakogu)
Tele
2. september 2018, 11:33

Raadiomaja kõige saladuslikum armastuslugu (15)

On 1940. aasta. Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei istub oma kabinetis, kui nõukogude võim tuleb raadiomaja üle võtma. Nõukogude võim tähendab kahte sõjaväelast ja noorukest vasakpoolsete vaadetega tütarlast, kes juba enne sõda on püüdnud edutult raadiosse tööle saada. Nüüd seisab töölisnoorest noorik esimest korda ringhäälingu direktori kabinetis ning esimest korda kohtuvad ka nende pilgud. Mõlemad teavad, et all ootab Olbreid auto ja minek. Aga pilgud ei lase lahti ja see on vastastikune armumine esimesest silmapilgust.Eelöeldu võiks olla filmistsenaariumi katkend, kui poleks tänaseni säilinud ja nendest mõningaid ka Ene Hioni raamatusse „Südamete murdumise maja“ jõudnud Fred Olbrei kirju samale noorikule. Neiu evakueerus sõja lähenedes koos mehe ja kahe lapsega Uuralite taha, kus ta abikaasa aga peagi tuberkuloosi suri. Sõjakeerise kiuste ja tänu mitmele õnnelikule juhusele said nad Olbreiga üksteise aadressid ja hakkasid vastastikku kirju saatma. „Kirjavahetus kestis

Ene sõnul jõudis too naisterahvas tagasi Eestisse 1944. aastal ning asus tööle ei kusagil mujal kui raadiomajas, kus lähedasemad sõbrad hüüdsid teda Lyks. Fred Olbrei jõudis asumiselt tagasi Eestisse 1956. aastal pärast Stalini surma, aga tema ülesehitatud raadiomajja, mis asub tema kodu lähedal, ei kutsutud teda enam kunagi. „Kuigi ma tean, et ta seal käis, sest oli inimesi, kes teda tundsid ja teadsid,“ räägib Ene. Kas Ly ja Fred Olbrei, kes Eestisse tagasi pääsemiseks oli sõja ajal Krasnojarskis abiellunud oma kahe tütre emaga, pärast sõda ka kohtusid, pole teada. „Selle kohta faktid puuduvad,“ ütleb Ene. „Aga ma usun, et kohtusid kindlasti. Selline armastuslugu, millest võiks kirjutada raamatu.“