ÕL ARHIIV | Ene Hion: tahtsin saada raadioreporteriks tänu Valdo Pandi sarmile ja võlule (13)

Suri raadioreporter Ene Hion. Taasavaldame 1. septembril 2018 ilmunud intervjuu temaga.

„Minu esimene vahetu kogemus raadiomajast pärineb 1948. aastast. Olin koolilaps ning mind kutsuti raadiomajja rääkima äsja kinno jõudnud Sergei Gerassimovi filmist „Noor kaardivägi“, mida kohustuslikus korras käidi klasside kaupa vaatamas. Raadiomajas, kus käis ehitus, võttis mind vastu toimetaja Heino Mits. Mul on nii selgelt meeles, et seljas oli tal sinine villane vest, millesse olid kootud valged põdrad. Mits viis mind ühte tuppa, kus istus Valdo Pant, tutvustas teda ja ütles, et Pant hakkab minuga vestlema. See oli minu esimene intervjuu ning sellega olin ma andnud raadiole oma sõrme,“ ütleb raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion.

Täna, täpselt seitsekümmend aastat pärast esmakohtumist Pandiga, on Ene sulest ilmumas järjekordne raamat, seekord raadiomajast rääkiv „Südamete murdumise maja“. Et Ene oli tol ammusel intervjuul andnud raadiole ka oma südame, jätab ta ütlemata. Seda loeb välja ta kaunitest silmadest, mis enam hästi valgust ei kannata – ja raamatu peakirjast.