Viktoria Ladõnskaja-Kubits: Uma räägib juba paar aastat, et tahaks kooli minna (10)

Viktoria räägib, et Uma-Sofia käis ka eelkoolis. "Eelkoolis käisime lasteaia juures, õnneks oli selline võimalus. Meie koolieelik oskab kahte tähestikku (eesti ja vene), teeb algust mõlemas keeles lugemise ja kirjutamisega. Arvutab," paljastab naine.

Viktoria ütleb, et tütar on geograafiahuviline. "Riigid ja nende lipud, kliima, mäed-metsad-mered ja asja vürtsiks kaugete maade loomad."

Kooliks valmistumine teamiste poolelt algas Ladõnskaja-Kubitsa sõnul sujuvalt ja suhteliselt vara, kooliks vajalikud asjad aga valiti ja osteti paar nädalat enne kooli algust. "Ilmselt ma ei üllata kedagi kui ütlen, et suureks abiks oli Rahva Raamatu koolimineva lapse meelespea. Kui Uma sai koolikoti, oli ta väga õnnelik ning kohe esimesel päeval läks selle kotiga poodi."

Viktoria tunnistab, et nagu iga lapsevanem, muretseb ka tema, kuidas pere kooliajaga hakkama saab, ning kuidas saaks oma lapsele toeks olla. "Kuna me läheme Eesti kooli, tunnen muidugi vastutust, et pean leidma aega ka vene keele arendamise ja Vene kirjanduse lugemise jaoks, lisaks tuleb see teha nii põnevaks, et ka lapsel oleks tahe ja huvi õppida nii koolis kui ka kooliväliselt. Need on pigem ema hirmud - laps on lihtsalt õnnelik, et lõpuks on 1. september käes."

Naine meenutas sotsiaalmeedias ka enda esimest koolipäeva. "Minu jaoks oli 1988. aasta see, kui ma läksin esimesse klassi. Algkool on jäänud meelde valgete lakk-kingadega, milles seisin 1. septembri aktusel, ja sinise koolivormiga, mida meie peres peeti väga ilusaks… 30 aastat hiljem, aastal 2018, läks esimesse klassi minu tütar, kellele nii meeldib tema koolivorm. Juba eilsest päevast hakkasin ma pillima, ikka õnnest ja päeva tähtsusele mõeldes. Viimasel ajal on öeldud, et Uma meenutab mind lapsepõlves. Seda visuaalset sarnasust ei oska ma hinnata. Aga mida ma tean kindlalt – Uma on minust parem versioon."