Ajakirjanik ongi nagu pool psühholoogi,aga talle õpetatakse seda ülikoolis ja see on ilmselt suhtlemine inimestega.Ta peab teadma eetilisi piire jne.Mulle isiklikult ta meeldib ja no kui ta saigi selle sertifikaadi,mis siis on.kas kadedus lööb jälle välja või?Õpi ise ka ajakirjanikuks ja saad teada,mida antud erialal veel õpetatakse tudengitele.Tänapäeval ei piisa sulle ainult sellest,et oskad hästi kirjutada või lugeda,pead ikka leidma tee inimeste südameteni ja tema on seda osanud.Proovi sina ka.
Tuli meelde, et eesti selgeltnägijate saates osales ka kõiksugu ullikesi, kellel oli hulgim nõiadiplomeid ette näidata...:D Kel vähegi viitsimist, on võimalik lihtsa vaevaga kõiksugu uhkeid diplomeid ja sertifikaate kujundada ning välja printida. Eks see "äri" ongi rumalate lollitamiseks ja neilt raha äravõtmiseks...
Sellised "sertifikaadid" on teada tuntud jama! Kus see "uhke" ülikool on? Ning mis moodne asjapulk on tänapäeval life-coach? Vabandust, aga see on isehakanud "nõustaja". 100 tundi mingites "loengutes" käia ei tee inimesest elunõustajat. Inimese psühholoogiat ning selle erinevaid tasemeid õpitakse teatavasti ülikoolis aastaid...seejärel praktiseeritakse mitu aastat enda teadmisi reaalses elus. Huvitav, miks see nõnda on? Ja siis saab keegi 100 tunni läbimisega mingi küsitava väärtusega sertifikaadi??? Vabandust, kuid mõistusega inimene niisuguse soolapuhuja käest abi otsima ei lähe! Sellel Oolol rippudid ju samuti kõikvõimalikud sertifikaadid seinal...:D Mis välja tuli, teate isegi.
Eks tibiameteid pea ka olema, mis nendega muidu teha. Ainult et ülikooli psüholoogia nüüd küll mini näitaja ei ole - sealt kasvab välja palju personaliosakondade kaadrit ja ohh jahhh.
Haridust ei tasu nüüd küll halvustada! Ülikooliprogramm, mis on mingi konkreetse eriala jaoks kokku pandud, ei ole sul niisama ninnunännu. Aastaid õpitakse seetõttu, et materjali on palju ning see on põhjalik jne. See, kuidas ülikooli lõpetanud inimene oma õpitud teadmisi praktikas kasutab ja kas ta on oma erialale üldse sobiv, see on teine teema! Aga sellega olen ma samuti nõud, et igasugu isehakanud spetsialistide ja laif koutside diplomitega pole muud teha, kui p....t pühkida. See pole kellegi õpe!
ja mulje ongi ju õige, et naine ise ei saanud kuidagi hakkama, ikka oli närvis ja üliuhkust täis. Tema saade oli ka selline nutune ja samas ülbe - MIBA tulen, MINA! minamina ikka mina. Kes jätab peale abielu eelmise nime alles - kardab, et muidu enam ei teata teda. Vaja ju hiilata.
KOMMENTAARID (12)