Ivo Linna peab eestlase teadmisi keskmisest paremaks. "Paneksin hindeks nelja. Aga see ei ole mitte konkreetne hinnang selle kohta, kas eestlane on nii nõrk või mitte. Küsimus on pigem selles, et meie oleme õppinud ja lugenud raamatuid, mida tänapäeval enam ei loeta."
Ivo on küsinud mõne noorema käest, kas on loetud raamatud "Saladuslik saar", "Kalle Blomkvist", "Viieteistkümneaastane kapten" või mõni muu klassikaline seikluskirjandusteos. "Tihtilugu on tulnud siis vastuseks, et ei ole nendest raamatutest isegi midagi kuuldud," on mees üllatunud. "Hea küll, koolis on kohustuslik kirjandus ja midagi sellist nad peavad lugema. Aga vanades laste ja noorte raamatutes oli väga palju huvitavat faktimaterjali terve maailma kohta."
Ivo toonitab, et ei soovi siinkohal tänapäeva noori kuidagi halvustada. Aga faktide otsimine on läinud kõik Google´isse ja siin ei tunne Ivo, et see oleks "tema maailm".
"Meie pidime ajama näpuga maakaardi pealt vastuseid. Mina see-eest ei tea midagi arvutimängudest. Paljud terminid on sellised, mille peale teen suured silmad," ütleb Ivo ja peab seda lihtsalt paratamatuks, et maailm muutub.
"Igal ajal on olnud inimesi, keda asjad huvitavad nii, et nad lähevad teemasse süvitsi. Teised lepivad pealiskaudsete teadetega. Kolmandaid aga ei huvita võibolla mitte midagi, peale materiaalse elu külje. Aga nii see inimkond on juba kord loodud," arutab Linna.
"Aga ma ütleks, et Eesti rahvas on üle keskmise tark ja mälumängude traditsioon on hästi üle elanud kõik valitsused ja ilmamuutused," naerab Linna.
Täispikka lugu Iffi uuest väljakutsest loe tänasest Õhtulehest!
siis võib küsida kuidas arvutit kasutada.