Inimesed

EESTI AABITS LÄBI AJA: loomajutud ja Juku on jäänud, piiblilood kadunud (12)

Kais Allkivi, 1. september 2018, 00:01
Foto: Teet Malsroos, Eesti rahvusraamatukogu arhiiv
Usu või ära usu, kuid vähemalt viimased paarsada aastat on aabitsategijad pidanud tähtsaks seda, et lapsele lugema õppides igavus peale ei tükiks. Kuidas õppisid tähti meie esivanemad ja millistest aabitsatest ammutavad kirjatarkust praeguse aja lapsed?

Vanimaid säilinud eestikeelseid aabitsaid – üks neist põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698) – hoitakse Rootsis Lundi ülikooli raamatukogus. Neid peetakse kuulsa talurahva harija Bengt Gottfried Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Raamatud õpetasid algelist 18 tähega tähestikku, silpe ja sõnu ning esitasid siis silbitatult usutekste. Lõpuleheküljelt vaatas vastu kristlik ärksuse ja hoolsuse sümbol kukk, keda oleme hiljem harjunud nägema aabitsate kaanel.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

30. november 2018, 19:35
100 aastat Eesti laste mänguasju: vineerlehmast neegrinuku ja laulva koerani
13. oktoober 2018, 00:01
LOETU EI PÜSI MEELES? Teadlased leiutasid mälu turgutava kirjatüübi
22. september 2018, 00:01
Loomepalang ja rahahäda: kuulsad raamatud, mis sündisid mõne päevaga
31. august 2018, 16:54
Koolilapsele! Tee ise vahvad kirjaklambrid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee