Sven Sester: kooli üks olulisi eesmärke on suunata last väärtustama haritust (57)

"Olime abikaasaga juba varem kuulnud palju kiidusõnu õpetajate ja terve koolipere suhtumise osas laste õpetamisse, väärtushinnangute kasvatamises ja suhtlemises lastevanematega. Ning juba eelkool näitas, et täpselt nii see on," räägib poliitik.

"Õpetajatel oli sära silmades nii õpetades kui lihtsalt laste ja lastevanematega suheldes. Ka emadele-isadele lihtsalt informatsiooni edastava e-kirja võib soovi korral muuta südamlikuks ja empaatiat edasikandvaks teateks. Nii on see olnud kogu eelkooliaja," on lapsevanemal kooli osas vaid kiidusõnu jagada.

Kooli eesmärk on suunata lapsi hindama haritust

"Inimene võib saada hariduse, kuid mitte olla haritud. Kooli üks olulisi eesmärke on kindlasti lisaks tavaõppeprogrammile suunata last väärtustama haritust," leiab Sester ning jagab mõtet, et väga oluline on siinkohal kooli ja kodu vaheline koostöö, et leida igas lapses üles tema individuaalsus.

"Lisaks tavaõppeainetele peaks kool arendama vaimsust, õpetama eetilisust, empaatiat, sõnapidamist ning suunama last kuulama ja austama enda ümber olevat."

Kui uurida poliitiku käest, kuidas noormees on koolimineku osas häälestunud, lausub Sven, et oluliselt rohkem on õhinas koolimineva lapse vanemad kui peaosaline ise. "Tristan Thor veedab oma suviseid päevi noorema vennaga mängides, kodukandi sõpradega üksteisel külas käies ning aeg-ajalt ka emme-issi manitsevaid sõnu kuulates. Kooli mineku ootusärevust nendest tegevustest küll välja ei loe," lausub ta.

Sven iseloomustab poega kui elavaloomulist poissi, kellele meeldib hüpata, karata ja joosta. "Mingil ajahetkel tundus, et matemaatika meeldis talle, siis ühel hetkel jällegi muud mõtted. Abikaasa on teda lasteaia kõrvalt suunanud ka judo- ja jalgpallitrenni. Nüüd tahaks lähitulevikus tema päevakavva tuua ka ujumise," räägib Sester.

Talle endale meenub, kuidas ka tema ema käitus sarnaselt, viies Sveni varajases nooruses erinevatesse treeningutesse alates malemängust, karatest, lauatennisest, judost, allveeujumisest, peotantsust ja lõpetades iluusutamisega. "Selle viimase spordialaga lõpetasin ma küll peale poolt aastat, kui jala korralikult välja väänasin. Eks lähiaastad näitavad, mis meie noormehele meeldima hakkab," ütleb ta.

Koolitarvikute soetamine ei ole sugugi stressirohke, kui lapsevanemale on kõik selgelt ära põhjendatud

Kooliasjade ostmine võib olla paras peavalu, eriti just esimesse klassi minevale lapse vanematele. Siinkohal kiidab Sester Rocca al Mare Kooli, seal toimus mõned nädalad enne õppeaasta algust koolilaat, kus kõik esimesse klassi vajaminev kätte saadi. Koolitarvikute ostmisstressi aitas vanematel vähendada ka asjalik e-kiri, kus oli üles loetud, mida on vaja osta. "Ja mis oli eriti armas – toodi välja ka põhjus, miks üht või teist asja on vaja," räägib Sester. "Tore on ju näiteks lugeda, et ostke 2+8 keskmise kõvadusega harilikku pliiatsit. Kui nüüd küsida, et miks just 2+8, siis põhjendus oli, et 2 neist on pinalis ja 8 kodus ning nendel pliiatsitel on komme kuskile salapäraselt kaduda ja siis asendus on ülimalt oluline. See oli nii vaimukalt kirjutatud, et igasugune stress kadus."

Samuti kiidab Sven kooli vormiriietuse ja mütsi olemasolu. "See suurendab koolipere ühtsustunnet," leiab mees. "Palju vajalikku saab sealt koolilaadalt. Ka aitas kool vähendada koolitarvikute ostmisstressi ühe asjaliku e-kirjaga, kus kirjeldati ilusti ära, mida on vaja osta."

Kui arutada Eesti haridussüsteemi üle laiemalt, siis arvab poliitik, et üldjoontes on see heal tasemel. "Eestis on kvaliteetne alus- ja põhiharidus ning lapsed paistavad rahvusvahelistes testides silma oma põhjalike teadmistega, kuid me ei ole samavõrd edukad ettevõtlusega tegelemiseks heade hariduslike eelduste loomises ja hariduse seostamises tööjõuturu vajadustega."

Sester toob lahenduseks, et ettevõtlusõppe pakkumine gümnaasiumis ja põhikoolis peab jätkuvalt laienema ning see peab olema kõrge kvaliteediga ja kättesaadav igale õpilasele. "Majandus- ja ettevõtlusõpe annab noortele põhiteadmised majanduslikest ning ühiskondlikest protsessidest, aitab mõista ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks. Noored peavad olema paremini ettevalmistatud finantsotsuste tegemiseks. Arvan, et finantskirjaoskuse arendamiseks tuleb koolides matemaatika õpetamisel senisest rohkem kasutada ülesandeid, mille sisuks on igapäevaelus ja ettevõtluses tarvilik finantsmatemaatika."

Üheks õrnaks teemaks on Sesteri arvates ka õppekeel. "Tänane reaalsus on see, et eesti- ja venekeelse elanikkonna sotsiaalsed sidemed on puudulikud. Tihedam kokkupuutepunkt on alles ülikoolis, kuid sinna jõuab vähem vene kui eesti noori. Seetõttu on eestivene noorte seas kõrgema hariduse osakaal väiksem. Sellise süsteemi juures ei teki noortel ühiseid suhtlusvõrgustikke ega isegi ühist inforuumi."

Sven Sester teab, et sellised nii-öelda paralleelühiskonnad hariduses kanduvad edasi meie tööturule. "Töökohal on aga väga oluline sotsiaalne väärtus ning seega peaks see olema meie lõimumispoliitika üks alustaladest. Eesti keel on Eesti riigi ainuke ametlik keel ning selles pole midagi imelikku, et eesti keele oskus tagab paremad võimalused tööturul. Keeleoskuse puudumine tähendab aga paraku seda, et muidu kõrgelt kvalifitseeritud inimene ei saa oma potentsiaali rakendada. See on majanduslikult kahjulik nii talle kui ühiskonnale tervikuna. Kui tahame paralleelühiskonnad jätta minevikku ning pakkuda kõigile võrdväärseid võimalusi nii kultuuriruumis kui tööturul, siis tuleb lõpetada eri keeltes õppeprogrammid. Ainuvõimalikuks riigi poolseks lõimumispoliitikaks saab olla 100% eesti keelsele suhtlus- ja õpitasemele üleminek nii koolis kui lasteaias," toob Sester välja lahenduse.