LEMMIKÕPETAJA | Keiti Vilms: mõtlesin lapsena, et miks pean jälle kooli ees luuletust lugema

"Juhuse tahtel elasime ka ühes majas ja iga kord mind silmates võttis ta mul natist kinni ja ütles, et lähme harjutame. Harjutada tuli nii etlemiskonkurssideks kui ka lugemiskonkurssideks kui ka kooliaktustel esinemiseks. Ikka olin mina see, kes terve kooli ees luuletust pidi lugema. Kui tüütu see on, mõtlesin ma sel ajal.

Alles nüüd, tagantjärele, saan ma aru, miks ta seda tegi. Ta oli esimene, kes tundis ära minu keeletundlikkuse ajal, mil ma ise sellest veel mõeldagi ei osanud. Ütleksin lausa, et ta pani seemne idanema ja läks pea 20 aastat, kuniks ma hakkasin sellest seemnest vilja kasvatama.

Esinesin sel aastal emakeelepäeval Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis, kus kohtusin üle kahe aastakümne juhuslikult taas oma õpetajaga. Meie taaskohtumine oli nostalgiline ja liigutav."