BAARI-MADISE BLOGI | Olen väsinud vaatamast feissaris pilte, kuidas kõigil on kokteilid ees ja varbad liivas (12)

Mul hakkas puhkus. LÕPUKS OMETI! Olen juba väsinud vaatamast feissaris pilte, kuidas kõigil Aperol Spritzi kokteilid ees ja varbad liivas. Nüüd on minu kord! Aga mina seda magusat vananaiste lurri ei joo. Ostan pigem pudeli prosecco't, valan peenesse pokaali, teen glamuursed pildid ning lisan Instagramis #champagne. Kui poliitikud valetavad, siis miks meie ei või sama teha?!

Olen mõnus üle-organiseerija ning mulle meeldib enda jaoks viimnegi  juuksekarv plaanidega lõhki ajada. Nii kui uus aastanumber ees, raban kalendri ja hakkan ristikesi tegema, kuhu ja millal ma tahan seiklema minna.

Ametlikku puhkust on mulle ette nähtud viis nädalat, kuid mitteametliku graafiku järgi isegi 15 nädalat. Ma ei tohi lihtsalt oma vaba aega puhkusena märkida. Seega on mul tegelikult kuhjaga vabadust. Ja ülemus küsib kohe aasta alguses, kas tahaksin terve aasta puhkuseristikestega ära märkida. Andke mulle ainult pastakas! Kui saaks, ristitaks kas või kaks aastat ette. Mul pole muud siin Norra koopas teha, kui plaane haududa ja siis Exceli tabelis oma puhkustega lihtsalt järje peal püsida.Kohe, kui on puhkuseavalduste esitamise tähtaegaeg, on mul kohe ka sihid selged. Jaanuaris sõidan traditsiooniliselt kolleegidega Saksamaale. Märtsis või aprillis veedame pika nädalavahetuse koos poistega mõnes šikis suurlinnas. Mais olen Eestis ja seda loomulikult Eurovisioni toimumise ajal. Juunis ja juulis tahaks teha ühe kiire sutsu kuskil Euroopas ja siis ongi käes juba jumalik august. Siis pean saama nädalakese päikest ja basseini ääres logeleda. Ma meres ei viitsi käia, liiga palju röökivaid ning tüütuid lapsi ja sama palju taskuvargaid kui ka kaupmehi ümberringi sebimas.