"Läksin lihtsalt niisama, et liivaluite peal vaikuses raamatut lugeda, koeraga metsas jalutada ja külmas avameres ujuda," kirjutab Evelin. "Läks aga nii, et kohe kui nina metsa pistsin, vaatas mulle vastu ilus suur oranži kübaraga täiesti ussivaba puravik. Oooops! Seda ma küll ei oodanud! Kõik ümberringi kurdavad, et ega sel aastal seeni saa – terve suvi on nii kuiv olnud, et ega nad tule... Ja minus ärkas kohe kuumas päikeses uinunud seenekirg. Leidsin autost ühe biolaguneva kotikese ja asusin uudishimulikult kuuskede vahele, endal varbad ja õlad paljad, aga tühja kah – olgu siis sääskedel ka üks kord minu kallal pidu!"
See oli tore teekond, nendib Evelin. "Ja teile pakun välja ühe võrratu puraviku risoto."
Kommentaarid